Liivi sõda
Too lühiajaline sõjakäik kujunes rohkem Iuure-,
rüüste- ja hirmutamisretkeks. Osa tähtsamaist aadlikest olid sel ajal parajasti Tallinnas
suurejoonelisel pulmapeol, maahärrad mõtlesid aga ainult oma valdustele. Seepärast ei
suutnudki ordumeister Fürstenberg koguda vastulöögi andmiseks vajalikku väge. Vastupanu
osutasid üksnes talupojad, kelle malev pidas Jõhvi kirikujuures rüüstajatega maha verise
lahingu. Naastes pärast rüüstamist Venemaale, saatis Sig- Alei ordumeistrile kiIja. Selles
lubati Liivimaale raha äramaksmisel rahu. Maksu aga kokku ei saadud ja rahu ei tulnud.
1558. aasta kevadel alustasid Vene väed pealetungi juba Liivimaa täielikuks hõivamiseks.
Aprilli esimestel päevadel algas Narva piiramine ja pommitamine. Pommid tegid olulist
kahju, siin-seal lahvatasid leegid. Linna suudeti küll kaitsta, aga et mujalt Vana-Liivimaalt abi
ei saadetud ja Narva oli ju sõltunud eeskätt kauplemisest Venemaaga, levisid seal
alistumismeeleolud. 11
annaabi.ee 
