Eesti varajane ballett ja ooper
"Laulelduse" libreto, mille
autoriks on helilooja ise, on äärmiselt nõrga sisemise seosega. Sündmustikku, mis hargneb kord
maa peal, kord Uku riigis, kord inimeste keskel, kord jumalate vahel, on raske järjestada mingiks
loogiliseks tervikuks.
SISU: Salme ja Endel armastavad teineteist. See eie meeldi Sarvikule, ta kaebab Ukule. Uku
müristab Sarviku taevast alla. Rahvas laulab Ukule kiitust. Salme ja Endel kohtuvad. Toimuvad
nende pulmad. Kiidulauluga Ukule lõpeb "lauleldus".
Muusikaliselt on "Uku ja Vanemuine" naiivne ja diletantlik, kuigi autor ise "ooperi" kavalehel
märgib, et "tükk on sisuliselt ja muusikaliselt täiesti Eesti oma". Enam-vähem õnnestunud numbrid
(avamäng, pulmapeo tantsud) komponeeris Adalbert Wirkhaus, kes on ühtlasi orkestratsiooni autor.
K. A. Hermanni "lauleldus" oli esimene muusikaline algupärand, millega Tartu asjaarmastajate
näitetrupp 1908. aastal Peterburi külalisetendusele sõitis
annaabi.ee 
