Üheks selliseks oli hurrikaan Gilbert. Orkaani tekkimine Niiskusest küllastunud soe õhk tõuseb üles. Niiskusest vabanenud õhk väljub 15 km kõrgusel keeristormist. Suhteliselt soe õhk laskub keeristormi silma. Silma "seintes" on äikesepilved. Silma ümber puhuvad kõige tugevamad tuuled. Isegi keeristormi äärealadel puhuvad tugevad tuuled. Poole kilomeetri kõrgusel merepinnast asuvad kihtpilved. Vertikaalsed pilvemoodustised tungivad läbi vanade kihtpilvede. Pilvedest sajab paduvihma. Pilt orkaanist ühelt naftatankerilt. Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Orkaanid 3.Ühe orkaani kirjeldus ja teekond 4.Beauforti tuule tugevuse skaala, Saffir-Simpsoni hurrikaaniskaala 5.Orkaani tekkimine 6.Kokkuvõte 7.Kasutatud allikad Sissejuhatus Referaat räägib orkaanidest , mis esinevad troopilistel aladel ja laastavad linne ja muid asulaid
Arktiline miraaz (ülemine miraaz) õhu tihedus väheneb kõrgusega, objektid näivad ülevalpool tegelikkusest. 34. MIllal ja kuidas tekib vikerkaar? Tekib valguse peegeldumisel ja murdumisel veetilkadelt Nägemiseks on vaja: päikeskiiri ja veepiisku (vihma) (võib näha ka koskede, purskaevude, vihmuti veepiiskadel). 35. Millal ja kuidas tekib halo? Halo on nähtus, mis esineb, kui Päike või Kuu paistavad läbi õhukeste jääkristallidest koosnevate kihtpilvede. Halo tekib valguse murdumisel jääkristallidel. 36. Mis erinevus on taral ja gloorial? Glooriaks nimetatakse värvilised (difraktsiooni)rõngad (kuni 5), mis tekivad pilvel või uduseinal paistva varju ümber. Taraks nimetatakse värvilised difraktsioonirõngad kuu või päikese ümber. 37. Millest on tingitud tavalise vikerkaare ja uduvikerkaare erinevused? Tavalise- ja uduvikerkaare erinevus seisneb selles, et uduvikerkaar moodustub palju
Vikerkaar on optiline nähtus, mida põhjustab valguse murdumine ja peegeldumine veepiiskades. Kuna vikerkaar on vihmapiiskade kogum, siis iga piisk on nagu pisitilluke prisma, mis jaotab päikesevalguse spektrivärvusteks. Päikesevalgus peab langema piiskadele vaatleja selja tagant. Kaare keskpunkt asub vaatleja silma ja valgusallika ühendusjoonel. 27. Millal ja kuidas tekib halo? Nähtus, mis esineb, kui Päike või Kuu paistavad läbi õhukeste jääkristallidest koosnevate kihtpilvede. Kitsamas tähenduses on rõngas Päikese või Kuu ümber. 28. Mis on aurumine? Mis mõjutab auramise kiirust? Aurumine üleminek vedelast olekust gaasilisse. Vedeliku pinnalt rebivad lahti need molekulid, mille kineetiline energia küllalt suur. Aurumise kiirus sõltub: - Vedeliku vaba pinna suurusest suuremal pinnal on rohkem "stardivalmis" molekule - Temperatuurist kõrgemal temperatuuril on enam kiiremini liikuvaid molekule - Gaasi liikumise kiirusest ehk tuulest - Ainest
külma sektori tagalaosa ja tsükloni soe sektor. Esimeses tsoonis vastavad pilvitus ja sademed sooja frondi vastavatele omadustele. Teises tsoonis valitseb tüüpiline külma õhumassi ilm kaskestvate selgimistega ja sademeteta või ulatusliku rünkpilvitusega ja hoogsadudega, sõltuvalt külma õhumassi omadustest. Kolmandas tsoonis noore tsükloni soojas sektoris on soe õhumass tavaliselt stabiilne ja ilm on kas selge või lauspilves. Viimasel juhul on taevas kaetud madalate kihtpilvede või advektiivse uduga. Võib sadada nõrka uduvihma. Tsükloni täitumise staadiumis sademed nõrgenevad ja sademeteala ei moodusta enam pidevat tsooni. Pilet nr.15 Taimede kasvu ja arengu sõltuvus temperatuurist. Aktiivne ja efektiivne temperatuur. Taimede arengu hindamine temp. arengu alusel. Üldine veeringe looduses. Õhuniiskuse karakteristikud. Taimede kasvu määravad ära: 1) fotosünteesi protsess: süsinuku sidumine. Päikese kiirguse mõjul taim seob CO 2 te.
Esimeses tsoonis vastavad pilvitus ja sademed sooja frondi vastavatele omadustele. Teises tsoonis valitseb tüüpiline külma õhumassi ilm kaskestvate selgimistega ja sademeteta või ulatusliku rünkpilvitusega ja hoogsadudega, sõltuvalt külma õhumassi omadustest. Kolmandas tsoonis noore tsükloni soojas sektoris on soe õhumass tavaliselt stabiilne ja ilm on kas selge või lauspilves. Viimasel juhul on taevas kaetud madalate kihtpilvede või advektiivse uduga. Võib sadada nõrka uduvihma. Eesti aladele jõudnud tsüklonid on enamasti okludeerunud. Okludeerunud tsükloni ilma põhiline erinevus noore tsükloni ilmast seisneb selles, et maapinnal soe sektor kas täielikult puudub või esineb ainult tsükloni äärealas ega oma suuremat tähtsust. Seega võib siin eraldada ainult kahte enam-vähem selgelt erinevat ilma tsooni: oklusioonifrondist eespoole asuv tsükloni eesmine ja keskmine osa ning
annaabi.ee 
