"kihisse" - 1 õppematerjal

Päikesepatereide kasutamise võimalused Eesti tingimustes

fosforil on vaba elektroonpaar, mida ta võib doneerida, aga booril on vaba elektroonorbital, kuhu ta võib elektrone vastu võtta). Ühes kihis tekkivad vabaelektronid, aga teises nende puudus, nii nimetatud augud. Kui patareile langevad valgusefotonid, algab elektronide liikumine ühest kihist teisesse, teisisõnu tekib elektrivool, mis liikub metalliliste kanalite kaudu akusse või elektritarbijale, ja pärast tagasi esialgsesse kihisse. Mida suurem on päikesepatarei pindala, seda võimsam see on, samuti võib ka ühendada mitu väikest patareid, et suurendada nende võinsust. Päikesepatareid tavaliselt katab klaasikiht, mis kaitseb patareid mehaanilisest ning väliskeskkonna mõjust." Päikeseenergia maailmas ja Eestis Kogu maailmas toodeti 2011. aastal PV-paneelidega 0,5 % elektrienergiast (tippkoormuse ajal 1 %), Euroopas 2 % (4 %) Teatavasti on Saksamaa suurim päikeseenergia tootja maailmas, seal asub ca 50%