Kivimid ja nende jaotus tekke põhjal
kujunemise ajast primaarseteks ja sekundaarseteks. Settekivimite kõige
tähtsamaks tekstuureks tunnuseks on kihilisus. See väljendub settematerjali
koostise, terasuuruse, värvuse, osakeste orienteerituse, ümardatuse muutumises või
sageli perioodilises vaheldumises. Kihina käsitletakse enamasti üle 1 cm paksust
kivimi intervalli, mis on piiratud kihipindadega. Õhemaid, alla 1 cm paksusi kihikesi
nimetatakse lamellideks. Kihtide ja kihisiseste lamellide asendi järgi eristatakse
settekivimites paralleelkihilisust ja põimjaskihilisust (Joonis 7). Gradatsioonilise
kihilisuse puhul on jämedad osakesed koondunud kihi alumisse ossa ja ülespoole
osakeste suurus pidevalt väheneb. (1), (8)
Karbonaatkivimites esineb sageli muguljas tekstuur (Joonis 8).
See kuulub
sekundaarsete