Pikkus (m) 3 Kõrgus (cm) 60 PALJANDI KIRJELDUS Fotofaili nimetus (.png HK2_1 Sügavus ülaservast (c Käsipala tähistus Kirjeldus Olulised piirid profiilil (ülalt alla) Pinnakate Muldkate 1 cm 5 Kihind 1 Kõige rohkem pragusid võrreldes alumiste kihtidega. 2 cm 5 Selgel eristatav vahe, pragude erinevus. Kihind 2 Tugevam kiht- praod peaaegu puuduvad. On näha veeloomade auke. 3 cm 5 Selge vahekoht
Pikkus (m) 300 Kõrgus (cm) 470 PALJANDI KIRJELDUS Fotofaili nimetus (.jpg) HK_1 Sügavus ülaservast (c Käsipala tähistus Kirjeldus Olulised piirid profiilil (ülalt alla) Pinnakate Umbroht, muld 1 cm 20 Kihind 1 Kihid paksusega kuni 10 cm, puurkohad on kihiti erinevad. 2 cm 150 Selgel eristatav vahe, puuri aukude reljeefi ja paigutuse suur erinevus. Kihind 2 Kihid kuni 8 cm paksused, lubjakivi, puurkohad on sirged ning jätkuvad
Eestis on kahte liiki põlevkivi: kukersiiti, mille kihid tulevad maa peale Virumaal ja diktüoneemaargilliiti, mille kihte võib näha paekaldas Paldiskist Utriani. Kaevandatakse kukersiiti, mis ongi tuntud eesti põlevkivi nime all. Parim põlevkivi paikneb Ida-Virumaal ja selle kaevandamisväärne ehk aktiivne varu on 2,2 miljardit tonni. Argilliit on väga madala kütteväärtusega ega sobi põletamiseks. Põlevkivikihind ei koosne puhtast kukersiidist. Kihind, mille paksus on 2,8 m lasub Tallinn-Narva raudtee lähistel 10-20 m ja Alutagusel 50-60 m sügavuses ja koosneb viiest 10-60 cm paksusest põlevkivikihist, mida tähistatakse tähtedega A...F ja nende vahel olevatest kuni 25 cm paksustest pae vahekihitidest. Põlevkivi kütteväärtus on kihiti 7-19 MJ/kg ja sellest toodetava õli saagis 12-33%. Ühel ruutmeetril lasub keskmiselt 3,5 tonni põlevkivi ehk ligikaudu 10 000 kWh potentsiaalset energiat.
(Maroko, Lääne-Sahara ja Tuneesia maardlad), samuti kõrgekvaliteedilist apatiiti (Koola poolsaare maardlad Venemaal). (Raudsep jt, 1993) Peale väetiste oleks fosforiidist võimalik toota ka fluori, strontsiumi jt komponente. Söödafosfaatide tootmisel on nende elementide ekstraheerimine vajalik. Fluori tarbevaru Kabala kaevevälja fosforiidis on 6,2 milj. t. (Raudsep jt, 1993) 3. FOSFORIIDI LEVIK On teada, et oobolusliivakivi kihind levib peaaegu kogu Eestis, v.a. kitsas edela-kirde suunaline vöönd, mis ulatub Sõrve poolsaarelt Saaremaal kuni Mustvee ümbruseni. Kallavere kihistu paksus on üsna muutlik ja ulatub 0,5-1,0 m kuni 15-20 m. Suurimad kihistu paksused on Kesk-Eestis. (Raudsep jt, 1993) Tuntud ja uuritud fosforiidileiukohad paiknevad kõik Põhja-Eestis (joonis 3). Mujal on fosforiidiilminguid avastatud Märjamaa ja Otepää ümbruses, kuid need kihid lasuvad sügaval (300-400 m) ja on väga õhukesed
annaabi.ee 
