Eesti rahvustoidud
Piduroaks tehti sülti ja vorste, jõuludel söödi verivorsti ja see komme on püsinud
tänapäevani. Eestile omapärane kalatoit on vürtsikilu. 19. sajandi teisel poolel hakkasid
Eestis koos majandusoludega muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja
kättesaadavaks uued toiduained ja valmistamisviisid. Vürtspoodidesse ilmusid müügile
soolaheeringas, manna, riis, suhkur, kohv ja vürtsid ja paljusid toite hakati hoidistama.
Hiljem toimus eesti köögi niiöelda teine kihikuks ja siis on tuntuks saanud pelmeenid,
kartulisalat, marineeritud kõrvits, hapukurk, maksapasteet, kotletid, kartulipuder,
kapsarullid, plaadikoogid, kissell, mannavaht, bors ja seljanka. Viimastest aastakümnetest
on mõned Eesti rahvustoidud oma tähtsust kaotamas, kuid siiski eelistatakse pühade ajal
paljudes peredes traditsioonilisi toite.