Millise jälje jättis muinasaeg Eesti ajalukku?
arheoloogidelt, rahavaluulest ja kroonikatest. Muinasaja peamisteks tegevusaladesks
oli küttimine, kalandus, korilus, maaharimine, ning muinasaja lõpul ka kaubavahetus.
Muinasajal hakkasid tekkima kihelkonnad, mis oli Eesti tähtsaimaks
haldusüksuseks. Kihelkondi oli 45. Hiljem liitusid kihelkonnad suuremateks
maakondateks. Maakondi oli 8: Virumaa, Rävala, Saaremaa, Läänemaa, Harjumaa,
Järvamaa, Ugandi ja Sakala. Mina arvan, et just kihelkodade ja maakondade
tekkimine jättis Eesti ajalukku vaieldamatu jälje, sest ka praegu on meil maakonnad
ja vallad.
Just muinasajal oli näha, kuidas rahvas on arengu teel. Siis hakkasid tekkima
uued asulakohad näiteks: Kunda lammasmägi, Pulli asula Pärnu jõe ääres, Sindi
Reiu jõe ääres, Roosisaar Võrumaal, Valma asula Viljandis, Adru Harju maakonnas
ning Asva Saaremaal. Peale asulate hakkasid tekkima ka erinevad küla tüübid