võimalikku asendit magnetväljas (vastassuunaline ning samasuunaline). Elektroni energia aatomis määrab eelkõige tema peakvantarv (keskmine kaugus tuumast). Orbitaalkvant- arvu mõju on nõrgem ning magnet- ja spinnkvantarvu oma veelgi nõrgem. Elektroni oleku (seisundi) määrab kvantarvude n, l, ml ja s kindel kombinatsioon. Olekute kidumiseks nimetatakse olukorda, mil erinevates olekutes elektronidel on sama energia. Aatomile mõjuv elektri- või magnetväli kaotab kidumise. Tõrjutusprintsiip väidab aatomi kohta, et ühes ja samas aatomis ei saa olla kaht elektroni, mille kõik neli kvantarvu (n, l, ml ja s) langeksid kokku. Iga kindla arvukombinatsiooniga määratud "korterisse" (personaalsesse ruumi) mahub ainult üks elektron. Kolme esimese kvantarvuga (n, l, ml) määratud ruumi (teineteise sisse) mahub kaks elektroni, mille spinnid seejuures on vastandlike suundadega.
Elektroni energia aatomis määrab eelkõige tema peakvantarv (keskmine kaugus tuumast). Orbitaalkvant- 20 arvu mõju on nõrgem ning magnet- ja spinnkvantarvu oma veelgi nõrgem. Elektroni oleku (seisundi) määrab kvantarvude n, l, ml ja s kindel kombinatsioon. Olekute kidumiseks nimetatakse olukorda, mil erinevates olekutes elektronidel on sama energia. Aatomile mõjuv elektri- või magnetväli kaotab kidumise. Tõrjutusprintsiip väidab aatomi kohta, et ühes ja samas aatomis ei saa olla kaht elektroni, mille kõik neli kvantarvu (n, l, ml ja s) langeksid kokku. Iga kindla arvukombinatsiooniga määratud "korterisse" (personaalsesse ruumi) mahub ainult üks elektron. Kolme esimese kvantarvuga (n, l, ml) määratud ruumi (teineteise sisse) mahub kaks elektroni, mille spinnid seejuures on vastandlike suundadega.
annaabi.ee 
