Araflati platoo Hdzi on inimese tiitel Haigia Sophia püha tarkus, 532, ehitati ristiusu kirikuna, must valge. Minaretid, ümber suur lame kuppel. Kontrafors seina tugipind, vikkel, tambuur kupli all. Ekseedrid polkupli osa. Narteks, keeltud fig. kunst. Sisu keeld. Tehti islamiks. 19. Saj tehti mosaiigid. Atatürk 1934-1935. Muuseum. Kalligraafia- ukse pool allah. 4 esimest kaliifi, fatima tütred, muhamed kokku 8. Puitplaadid. 2. korruse galerii. Kibla meka suund, teoreetiline väärtus. Reedel kantsel minbar ühispalvusele kogunevad mehed. Medrese koraanikool Türbe hauakamber. Roheline palakas peal. Hauakivid naistel meestel erinevad. Sinine mosee ahmeti mosee, suur, sinine. 17. Saj algul. Muhrabis (palveniss) tükike musta kivi. 20000 kahhelplaati. Jaanalinnu munad ei teki ämblikuvõrke.
seesvõi väljaspool. Peal on sibulakujuline kuppel, avatud pavilion või metallist koonus. Minareti ülemised osad on tavaliselt rikkalikult nikerdistega kaunistatud. Trepid võivad olla seesvõi välispidised. Meka Kõige püham koht moslemite jaoks on Kaaba, mis asub Mekas, SaudiAraabias. Kaaba on mosee (moslemite pärimuse järgi ehitatud Aabrahami poolt). Prohvet Muhamed kujundas Mekast Islami püha linna ja qibla (=kibla e suuna), mille suunas kõik moslemid peaksid palvetama. Usutakse, et Kaaba oli esimene koht, mis loodi maal ja koht, kus taevalikud väed puudutavad otseselt maad. Meka tähtsus moslemite jaoks on hindamatu. Palverännak Mekasse on nõutav igalt moslemilt, kes seda endale lubada saab. See on üks viiest usu sambast. Igal aastal koguneb umbes 3 miljonit inimest palverännakuks hadziks. Enamus võtavad ette palverännaku moslemi kuu Dhu lHizza ajal.
Mosee ehitati kohale, kus asus läänegootidest kristlaste kirik (kristlastele maksti tagaihoidlik valuraha ja plats oligi vaba), mis oli omakorda rajatud rooma templi varemetele. Eeskujuks võeti Damaskuse Suur Mosee, mis omakorda oli ehitatud Kafu mosee järgi (Kafuks nimetati seda Mesopotaamia osa, kus arvati moseede prototüüp sündinud olevat). Ehitus pidi olema täisnurkne, seest sammaste abil jaotatud paralleelseteks löövideks, iga löövi lõpus "kibla" e. sein, mis pidi kindlasti olema Meka suunas. Kiblas asus "mihrab" (väike auk koraani jaoks), sellest paremal "mimbar" (jutlustaja tool), samuti "maksurah" (koht, kus emiir ja teised tähtsad isikud palvustest osa võtsid). Et ehitis liiga lame ei tuleks, otsustas arhitekt asetada 4.20 m kõrguse samba peale veel teise 2m samba, ja alles nende peale ehitas ta katusepalke kandvad kaared. Et ehitis tugevamaks muuta, ühendati kaarega ka alumised sambad
annaabi.ee 
