toetavad NSV Liidu sõjalised jõud sõdisid mudzahiidide vastu. Mudzahiide toetasid omakorda erinevad riigid, muuhulgas Ameerika Ühendriigid, Saudi-Araabia, Pakistan, Suurbritannia ja Egiptus. Kuuekümnendatel aastatel tekkisid Afganistanis demokraatliku liikumise alged. Mõjukaim neist, Afganistani Rahvademokraatlik Partei, mis nägi oma eesmärgina parlamentaarse riigikorra ja demokraatliku valitsussüsteemi loomist, jagunes 1965. aastaks kaheks rivaalitsevaks fraktsiooniks: Khaliq (rahvas) ja Parcham (lipp).Vältimaks võimaliku kodusõja puhkemist, loobus kuningas Zahir Shah 1973. aastal toimunud vabariikliku riigipöörde järel vabatahtlikult troonist. Riigipöörde peakorraldaja, endine peaminister ning kuninga nõbu ja õemees Mohammed Daoud, kehtestas vabariikliku riigikorra ja asus jõudsalt arendama suhteid põhjanaabri Nõukogude Liiduga.1978. aastal aastal mõrvati Moskva mahitusel toimunud riigipöörde
Sõjakuriteod Afganistanis (1979-1989) Klaid Melnikov • 1933. aastal tõusis Afganistanis troonile kuningas Zahir Shah, kes valitses riiki 40 aastat. • 1960. aastatel hakkasid riigis tekkima esimesed demokraatia alged, neist mõjukam oli Afganistani Rahvademokraatlik Partei. • Liikumine jagunes 1965. aastaks kaheks rivaalitsevaks liikumiseks: ▫ Khaliq (rahvas) ▫ Parcham (lipp) • 1973. aasta riigipöörde järel loobus kuningas troonist. • Peale seda asuti looma suhteid NSVL-ga. • Peale 1978. aasta riigipööret asuti riigis looma sotsialistlike reforme, mille käigus hukkus tuhandeid inimesi. • 1979. aastal viis NSVL oma väed Afganistani, et mitte kaotada mõjuvõimu oma lõunapiiril USA-le. • NSVL sõdis Afganistanis mudžahiidide vastu, keda toetasid USA, Pakistan, Suurbritannia, Egiptus ja Saudi-Araabia