Nad tegid vahepeatuse Beiras, mis asus juba samuti Mosambiigis. Seal nägi autor esimest korda kuidas meremehed ööklubides pidutsemas käivad. Quelimanesse jõudnud jätkas ta oma teekonda kohaliku taksoga mida nimetati champaks. Need veokastiga autod sõitsid ühest linnast teise ja neisse mahutati alati nii palju inimesi ning loomi, kui vähegi sai. Nõnda edasi rännates mööda Aafrika kagurannikut kohtas Kevin, keda vahest kutsuti portugali päraselt Kevino, mitmeid teisi Eurooplasi kes olid siia tulnud rändama või uut elu alustama. Ta külastast mitmeid linnu, kus kodusõdade tagajärjel olid järele jäänud risud ja räämas majad. Ta kohtas inimesi kes olid leidnud enda jaoks oma paradiisi ning samuti kohtas ta inimesi kes olid jäänud elu hammasrataste vahele ning püüdsid ome elu korda seada. Mulle meeldis see raamat, kuna põneva seikluse kõrvalt sain ka teada palju fakte ajaloost.