Röntgenaparaat
esmakordselt nimetati prof. A. Kollikeri ettepanekul röntgenikiirteks.
Teade röntgenikiirte avastamisest levis kiiresti. Kuulsaks saanud teadlast kutsusid tööle paljud
ülikoolid. Röntgen võttis 1900. a. vastu Müncheni ülikooli pakkumise ja jäi sinna peatuma
kuni oma tegevuse lõpuni.
Würzburgis assistendi-aastail abiellus Röntgen 1872. a. Bertha Ludwig'iga. Nende abielu .oli
lasteta ja nad lapsendasid naise ainsa vennatütre. Õnneliku abielu katkestas naise surm 1919.
a.
1920 a. kevadeI tõmbus Röntgen õppetegevusest tagasi, jättes endale õiguse kasutada
instituudis kahte ruumi. Siin töötas ta peaaegu oma surmapäevani. Ta suri 78. a. vanuses 10.
veebr. 1923. a. lühikese põdemise jarel soole vähktõppe ja on maetud Giessenis.
X-kiirte avastamine tegi Röntgeni maailmakuulsaks. Esimene Nobel'i auhind füüsika alal
omistati 1901. a. Wilhelm Conrad Röntgenile. 70. ja 75. sünnipaeva puhul austasid teda
mitmed ülikoolid auaadresside ja audoktori diplomitega
annaabi.ee 
