Kõvaketas
Vanemates
kettaseadmetes kasutati selleks ferriidi ühendit, mis pritsiti lahusena plaadi pinnale. Seejärel
pandi plaat suure kiirusega pöörlema ja jaotati materjal tsentrifugaaljõu abil ühtlaselt plaadi
pinnale. Uuematel seadmetel on magnetiline kilekiht paigaldatud plaadile galvaniseerimise
teel.
Kui kõvakettale tehakse eelvormindus (low-level format), siis jagatakse ketas radadeks ja
sektoriteks. Rajad on kontsentrilised magnetilised jooned ümber kettaplaadi keskel asuva
võlli, mõlemal kettaplaadi poolel. Rajad on grupeeritud silindriteks, kusjuures rajad omakorda
jaotatakse sektoriteks, millest igaüks on standardselt 512 baiti suur. Sektor on ketta väikseim
ligipääsetav ühik. Kettaseadmed kasutavad zoned-bit salvestustehnoloogiat, mille abil ketta
välised rajad sisaldavad rohkem sektoreid kui sisemised. Üksikute sektorite otsimine ja
kalkeerimine (tracking) nõuaks palju ressursse, põhjustades failitöötluse kiiruse langemist.