vajalikud saagi püüdmiseks. Pardosa perekonna huntämbliklased kannavad seljal u. 40 poega, suurte Ameerika tarantlite ( Lycosa ) perekonna liikidel on aga üle saja poja. Kui koorumise aeg kätte jõuab, avab emane kookoni lõugtundlate abil, et pojad saaksid sealt lahkuda. Esimestel päevadel ei tarbi koorunud ämblikupojad sugugi toitu. Tillukesed ämblikupojad ronivad emale selga, kes neid paigast paika viib nende esmakordse kestumiseni, mil nad iseseisvuvad. Huntämbliklaste väiksemate liikide eluiga on aasta, suurematel aga kolm aastat.
Kookoni koos munadega kinnitavad nad oma tagakeha lõpul paiknevate võrgunäsade külge, kuhu see jääb 2-3 nädalaks, kuni munad arenevad. Sel ajal kaitseb emane kookonit, mis Eestis võib olla valkjat või rohekat värvi. Kui koorumisaeg kätte jõuab, avab emane kookoni lõugtundlate abil, et pojad saaksid sealt lahkuda. Koorunud ämblikupojad ei söö esimestel elupäevadel midagi. Tillukesed ämblikud ronivad emale selga, kes neid paigast paika kannab nende esmakordse kestumiseni, misjärel pojad iseseisvuvad. Perekonnad ja liigid · Hogna · H. ingens Kõrbetarantel · Alopecosa o A. (Tarentula) accentuata o A. cuneata o A. trabalis · Arctosa · Lycosa o L. carolinensis o Tarantel o Hispaania tarantel o Lõunavene tarantel · Pardosa o Aiahuntämblikud o P. lugubris o P. palustris · Piraatämblikud (Pirata) o P. piraticus
annaabi.ee 
