Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kestevpinge" - 3 õppematerjali

Alajaamade konspekt
52
doc

Alajaamade konspekt

mõjuvad pinged. o Nimipinge UN, see on pinge, millele võrk või seadmed on ette nähtud. o Võrgu suurim ja vähim talitluspinge Umax ja Umin, milleks on mistahes ajahetkel võrgu mistahes punktis normaalse talitluse korral esineva pinge suurim ja vähim väärtus. Tavaliselt suurim ja vähim talitluspinge ei erine võrgu nimipingest rohkem kui ligikaudu ±10 %. o Seadme suurim lubatav kestevpinge USL, milleks on suurim kestvalt mõjuv pinge, millele seade on ette nähtud. Seadme suurim lubatav kestevpinge on võrgu suurima talitluspinge selline väärtus, millel seadet veel lubatakse kasutada. TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 3 Rein Oidram _____________________________________________________________________ Joonis 2.2

Tehnika → Elektrotehnika
210 allalaadimist
Kõrgepingetehnika
41
doc

Kõrgepingetehnika

kaabli kest maandada liigpingepiiriku maanduspunkti võimalikult lühikese juhtmega. Kui kaabli trafopoolsesse otsa ei saa liigpingepiirikut paigaldada, tuleb õhuliini kaitsta välgulöökide eest piksetrossiga võimalikult kindlalt. 74. Siseliigpinged (tekkepõhjused, klassifikatsioon, omadused) Liigpingeteks nimetatakse pingeid, mille väärtus ületab isolatsioonile ettenähtud maksimaalset pinget. Isolatsioonile ettenähtud maksimaalne pinge on tavaliselt suurima lubatava kestevpinge maksimaalväärtus: · faasi ja maa vahelisele isolatsioonile · faasidevahelisele isolatsioonile , kus Ulubon suurima lubatava kestevpinge efektiivväärtus Liigpinget iseloomustavad: · pinge suurim väärtus (sageli suhteline väärtus isolatsioonile lubatava suurima pinge suhtes) · pinge kuju · esinemissagedus tekkepõhjused Elektrisüsteem sisaldab kontsentreeritud ja jaotatud parameetritega induktiivsusi ja mahtuvusi

Energeetika → Kõrgepingetehnika
237 allalaadimist
Elektrirajatiste projekteerimine I - II
148
pdf

Elektrirajatiste projekteerimine I - II

Kui N Liidu madalpingesüsteemi (U≤1000 V) tunnustatud nimipingeteks olid 220/380 ja 380/660 V, siis IEC standardi kohaselt on vastavad pinged veidi kõrgemad – 230/400 ja 400/690 V. Meil seisab ees üleminek nendele nimi- pingetele. Tabel 1.3. Eesti elektrivõrkude senine nimipingete süsteem Elektrivõrgu liik Nimipinge U N Suurim lubatav kV kestevpinge IEC järgi U M kV Madalpingevõrgud ≤1 (enamasti 220/380 V) Keskpingevõrgud 6 7,2 10 12,0 15 17,5

Energeetika → Elektrivõrgud
100 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun