Tavaliselt on madalvundamentide süvis väiksem kui sügavvundamentidel, kuid ei ole kindlat piiri, millest algab üks ja lõppeb teine. Enamasti on madalvundamendi süvis 1 kuni 3 m, kuid mõnikord võib see ulatuda isegi üle 5 meetri. Määravaks on siiski ehitusviis. Ehitusviisi poolest kuulub sügavvundamentide hulka ka vaivundament, kuid oma spetsiifilise ehitusviisi ja laia leviku tõttu vaadeldakse seda omaette tüübina. Sügavvundamentideks loetakse vajukaevuna, kessoonina ja süvaseina meetodil rajatud vundamente. Vundamendi ehitusmaterjaliks on tänapäeval valdavalt raudbetoon kui välismõjule hästi vastupidav, hõlpsasti kujundatav ja piisava tugevusega materjal. Laialdaselt kasutatakse ka armeerimata betooni ja kivimaterjale, enamasti looduskivi. Vaiade materjaliks võib olla raudbetooni kõrval ka puit või teras. Ajalooliselt on puitu kasutatud ka tavalise madalvundamendi taldmikuna. Eestis on see tavaline Tartu vanadel ehitistel.
Ehitamisviiside järgi' Madalvundament ehk jaotusvundament, mis on rajatud eelnevalt kaevatud lahtisesse süvendisse, mille sügavus võrreldes tallalaiusega on väike. Madalvundamendi ülesandeks on ehitise koormuse jaotamine pinnasele. o Lintvundament o Üksikvundament o Plaatvundament Sügavvundament, mis valmistatakse otseselt pinnases ilma eelnevalt süvendit kaevamata: rajatakse peamiselt vajukaevuna, kessoonina või süvaseina meetodil Vaivundament, kus vaiad süvistatakse rammimise, vibreerimise, kruvimise, surumise teel pinnasesse või betoneeritakse vajad vahetult pinnasesse tehtud süvendisse. Koosneb vaiadest, mis läbivad nõrku pinnasekihte ning kannavad koormuse sügavamal asuvatele tugevamatele kihtidele või kandevõime saavutatakse pinnase ja vaia vahelise hõõrdejõuga. Kui sügavale vundamenteerida: Ehituskoha geoloogilised uuringud
annaabi.ee 
