Võru-Hargla nõgu
Vaidava jõe org. Nüüdispinnamoe moodustavad seal peamiselt liustikukeele sulamisel
tekkinud vormistikud (mõhnad).
Võru orundi põhjapiiril ulatub Osulast läbi Võru linna Eestis ainulaadne, u 4 km laiune ja
28 km pikkune idasihiline, kohati madalakühmuline savitasandik, märkides kunagise
sügava jääpaisjärve aset ja selle piiril kauem püsinud liustikuserva.
ALUSPÕHI
Aluspõhja peamise osa moodustavad põhjaosas Gauja ja ulatuslikumas keskosas Amata
lademe valkjaskollased keskteralised, pudedad päevakivi-kvartsliivakivid, mis vahelduvad
õhukeste heledate aleuroliidikihtidega (Rõõmusoks, 1983). Gauja lademe paljastumist
võime näha Nõnova karjääris ja Noodasjärve kaldal. Amata lademe kivimid moodustavad
kaldakaljusid Pärlijõel Sänna ümbruses ja paljanduvad ka Mustjõe idapoolsel oruveerul
Kõrgepalu-Varstu vahemikus. Lõunaosas Peetri jõe vasakkaldal on kaheksa kuni 8 m
kõrgust paljandit, mis kuuluvad Peetri jõe liivakivikalda kaitsealasse (25 ha). Sellest u 4
annaabi.ee 
