Agrometeoroloogia eksami piletid
Enamus päikesekiirguse lainepikkusest jääb 290 ja 3000 nm vahele.
Maa saab vaid väikese osa päikese poolt maailmaruumi paisatud kiirgusest.
Maa saab päikseselt pidevalt energiat juurde. Energia tuleb meile elektromagnetväljade näol. Lainetuse näol. Et olukord oleks
stabiilne, peab Maa olema energeetilises tasakaalus. Nii palju kui juurde saab energiat, nii palju peab ka ära andma. Kliima
soojenemises ei suuda Maa nii palju energiat ära anda, kui sisse tuleb.
Maa kesksmiseks temp. on 15 kraadi. On perioode, kus maa soojeneb ja jaheneb jälle.
Maale suunatud päikesekiirgusest jõuab ainult osa maapinnale, sest atmosfäär ei ole päikesekiirtele täiesti läbipaistev.
Päikesekiirguse nõrgestajateks on veeaur ja tolm. Päikesekiirguse nõrgendamine toimub sel teel, et osa kiirgust hajutatakse,
teine osa aga neelatakse atmosfääri poolt.
Päikesespekter kogu päikeselt tulev kiirgus:
1. 290 400 nm ultravioletkiirgus, mida meie ei näe.