kasutamist, et kaitsta osoonikihti. Leping allkirjastati 16. septembril 1987 ja see jõustus 1. jaanuaril 1989. Leppe on ratifitseerinud 196 riiki, ehk kõik ÜRO liikmed, ja ka Euroopa Liidu riigid. Kokkuleppe tulemusel on osooniauk Antarktika kohal hakanud vähenema. Loodetakse, et see taandub 1980. aasta tasemele aastateks 2050–2070. Laialdase ulatuse ja rakendamise tõttu on seda peetud õnnestunud ja eeskujulikuks rahvusvahelise koostöö näiteks. Kokkuvõtteks võib öelda, et keskonnaprobleemidele on hakatud pöörama rohkem tähelepanu, kuid osoonikihti paisatud freoonide ja muu saaste arv on juba nii suur, et pole kindel, kas tekitatud olukorda annab enam ümber pöörata. Arvan, et meil on võimalus olukorda parandada ja erinevate kahjulikke ühendite tarbimist tuleks vähendada veelgi rohkem ja otsida erinevaid alternatiivne.
Roheline energia Oliver Bollverk 1 Sisukord 1. Energiaallikad ja energiaprobleemid 2. Roheline energia aitab hädast välja 3. Tuuleenergia 4. Päikeseenergia 5. Hüdro ehk vee-energia 6. Kasutatud kirjandus 2 1. Energiaallikad ja energiaprobleemid Nagu me teame, jagatakse energiaallikad taastuvateks ja taastumatuteks Taastumatud energiaallikad Taastuvad energiaallikad nt: nt: põlevkivi, kivisüsi, nafta, päikeseenergia, gaas, turvas, kivisüsi tuuleenergia, vee-energia, puit (mõnes riigis mitte), Põhilised probleemid: biomass · Taastumatute energiaallikate otsasaamise oht · Fossiilsete kütuste (põlevkivi, nafta, gaas, kivisüsi) põletamine rikub looduskeskkonda Põhjalikumalt: · Fossiilsete kütuste põletamine paiskab atmosfääri o...
annaabi.ee 
