"keskmaajooksjana" - 1 õppematerjal

Eesti kergejõustiku ajalugu

Lisaks edukale esinemisele olümpial võitis ta esikohad ka 1965. aasta universiaadil ja 1967. aasta Euroopa karikavõistlustel ning tuli kolmekordseks NSV Liidu meistriks. Ta on ainus Eesti naiskergejõustiklane, kes on jõudnud NSV Liidu rekordini 2.03,6 800 meetri jooksus 1967. Aasta varem kuulus ta Londonis maailmarekordi püstitanud NSV Liidu naiskonda 3 x 800 m joosksus. Tollastest tegijatest ei saa nimetamata jätta ka keskmaajooksjat Vladimir Freid. Andeka keskmaajooksjana kerkis esile türilane Enrik Lang. Ta oli noore poisina põdura tervisega ja et olukorda parandada, lasi ta sageli läbi akna kodunt jalga ja käis salaja jooksmas. Visa hing tõi ta lõpuks ka päris spordi juurde ja juba 1951. aastal tuli ta toime uute üleliiduliste noorte rekordite püstitamisega 1000 ja 1500 meetri jooksus. Eesti meistrivõistlustel võitis ta neli medalit aastaist 1951 ja 1956 hõbedad 1500 m jooksus ja pronksid 800 m distantsil