Konspekt aastast 2005
spetsiaalse phjarajatisteta tiikidesse. Saastatud alasid on Eestis loetletud
842, kogupindalaga 87 128
ha. Neist 200-s on peetud vajalikuks tervendustid. Reostustsoon hlmab 2212
ha. Vaid 110 juhul on
reostus likvideeritud vi likvideerimisel.
Saastunud pinnase ning phja-ja pinnavee puhastamiseks on vimalik kasutada
fsikalisi, keemilisi
ja bioloogilisi meetodeid. Peamine vahe erinevate meetodite vahel seisneb nende
ajalises kestuses ja
maksumuses. Fsikalistel ja keemilistel meetoditel phinevad
keskkonnapuhastamise tehnoloogiad,
mida nimetatakse ka intensiivseteks tehnoloogiateks on ldjuhul kiiremad kui
bioloogilistel meetoditel
phinevad tehnoloogiad (ekstensiivsed tehnoloogiad). Samas vajavad intensiivsed
tehnoloogiad
rohkem energiat ja on tunduvalt suurema mjuga mbritsevale keskkonnale
(saastunud pinnase
transport, fossiilsete ktuste kulu saastunud pinnase termilisel ttlemisel,
puhta pinnase transport
saastunud alade katmiseks, kemikaalide ja snteetiliste materjalide
kasutamine). Sellest tulenevalt on