Raha saab ka mujalt kui keskkonnaarvelt teenida. Seetõttu ei tohiks riik anda luba ettevõtetele, mis kuidagi moodigi võivad keskkonda kahjustada ükskõik kui palju raha selle pealt ei teenita. 11. Riik võiks toetada keskkonnakaitse organisatsioone nii rahaliselt kui ka nõuga. Riigi ja MTÜ-de vaheline koostöö suurendamine tooks kaasa kindlasti mitmesuguseid lähenemisi keskkonnakaitsele. Tänu millele võidakse lahendus leida mõnele Eesti keskkonnaprobleemile, sest kaks pead on ikka targemad kui üks pea. 12. Hea võimalus inimeste teadlikkuse suurendamiseks on ekstreemse reklaamikampaania läbi viimine, kus oleks näidatud kõik jubedused, mis võivad juhtud või juba mõnes riigis on juhtunud kui pole keskkonnakaitsjate soovitusi ja keskkonnasõbralikku eluviisi järginud. Sokikampaaniad tõmbavad inimeste pilke kindlasti rohkem kui nt. uudistes keskkonnasõbralikusest rääkimine. '
ning on mitmeid põhjuseid, miks need on viimaste aastatega laienenud. Esiteks, inimkonna teadlikkus sellest, et maakera on hääbumas on kasvanud. Maailmas elab üle 7 miljardi inimese ning igaüks meist toodab rohkemal või vähemal määral prügi. Suur hulk prahist jõuab tänavatele, veekogudesse ja metsade alla, mis reostab loodust. Üle maailma on hakanud inimesed sellele globaalsele keskkonnaprobleemile tähelepanu pöörama ning lahendust otsima. Tähelepanu pööramise kõrval, leidub ühiskonnas ka inimesi, kes soovivad midagi olukorra paremaks muutmise jaoks teha. Näiteks eestlane Rainer Nõlvak alustas esmakordselt 2008. aastal koristustalguga "Teeme ära!". Ta suutis ühendada 50 000 inimese jõu, kes likvideerisid kogu eesti territooriumilt kokku ligi 10 000 tonni prügi
annaabi.ee 
