Religiooni roll tänapäeva eestlase elus ja kaasaegses ühiskonnas
Tinglikult võibki öelda, et teadus on meie religioon ja teadlased selle usundi preestrid.
Nagu paljudes teisteski usundites, on ka siin oma maailmalõpu teooria (neid on isegi
rohkem kui üks nimetagem levinumaid siinkohal astronoomiliseks ja ökoloogiliseks,
millest esimene lähtub päikesega seotud astronoomilistest nähtustest ja lõppeb kogu meie
päikesesüsteemi hävinguga ning teine inimtegevuse tagajärjel tekkivast võimalikust
keskkonnakatastroofist, mille tagajärjel hävib inimkond ja/või arvestatav osa
elusloodusest), mida me usume sama innukalt nagu keskajal usuti viimset kohtupäeva
ning asteegid uskusid Viienda Päikese lõppu, mis nende uskumist mööda pidi olema
viimane.
Inimestele meeldib mõelda, et nad on kõige arenenum loom maailmas. Et maailma areng
on kestnud järk-järgult tuhandeid, miljoneid ja miljardeid aastaid ning meie inimesed
oleme selle kõige tipp
annaabi.ee 
