Kaarma kirik
poolest pärineb Ojamaa tüüpi ristimiskivi kupa (vaagnaosa), mille iga 12 tahu kaunistuseks on
ümarkaarne, allapoole ahenev süvend. Jalg on hilisemat päritolu.
Keerukas ajalugu on Kaarma kiriku vanal hilisgooti altaril. Ilmselt kahest vanemast altarist
rekonstrueeritud altari kinkis kirikule Kaarma lääniisand Berent Berg 1547. aastal. Võimalik, et ta
hankis selle Tallinnast, kus 1524. a. pildirüüstekampaanias said kannatada paljud kunstiteosed.
Altari algset skulpturaalsest keskkompositsioonist "Viimne kohtupäev" on säilinud üksikud
fragmendid; nähtavasti oli see tugevasti purunenud juba enne Kaarmale toomist. Liikuvate
altaritiibade sisekülgedel paiknes kompositsiooni juurde kuulunud 12 apostlifiguuri, mis 1884. a.
paigutati uue altari tiibadele (praegu Saaremaa muuseumis). Umbes 1520. a. loodud skulptuurid
kuuluvad ilmselt Lüübeki viimase hilisgooti meistri Claus Bergi loomingu mõjuringi.
1547
annaabi.ee 
