kostüümid pärast nagu valatult. Ta reklaamis firmat kui parima kvaliteediga õmblusfirmat ja tema tööpäevad olid tõesti pikad. Ja alluvaile näis see vägagi meeldivat – nad kasutasid üha rohkem juhust ja hõikasid ikka Antsu appi. Ja Ants läkski appi, iga kord – kuni sai aruannete kroonilise esitamatajätmise eest noomituse. Aga selle jaoks ei olnud ju aega… [E.N. Chapman “Inimsuhted ettevõtluses”, Elmatar, 1999.] Keskjuht tahab kangesti ise võimalikult palju ära teha. Endise spetsialistina on ta ju töö sisuga väga hästi kursis ja nüüd ei usalda ta alluvaid, sest teab täpselt nende puudusi ja nõrkusi. Kusjuures tõsi ta on – ta teekski ilmselt neid töid kõigist paremini, aga paraku ei jää siis juhi töö jaoks aega. Juhi usaldamatus ei mõju muidugi alluvate motivatsioonile kuigi hästi. Teine äärmus on see, kui keskjuht hakkab tasapisi ülesandeid delegeerima, kuid ühel hetkel tekib tal
Vahelduvkomponenti sisaldav alaldatud vool (kui seda on vaja eristada silutud alaldatud voolust) + Positiivne polaarsus – Negatiivne polaarsus N Neutraal M Keskjuht Tekst põhineb raamatul “Elamute elektripaigaldised” 3(10) 1.3 Elektriskeemide tingmärgid EKA loengud Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED Tabel 1.4.2. Juhtmed, kaablid, liinid Tabel 1.4.4. Maandamine ja potentsiaaliühtlustus
tähtsamad. Ettevõtja- uuendaja roll on teha muutustega üksust või organisatsiooni paremaks. Edukas esmatasandi juht otsib pidevalt uusi ideid või meetodeid oma üksuse töö parandamiseks. Teaduskonna dekaan plaanitseb alatasa muutusi, et majandusteadlaste haridust parandada. Turustuse juhataja otsib uute toodete ideid jm. Ettevõtja rollis on juht uuendaja ja võimaluste kasutaja, ideede genereerija (võib olla esmatasandil), uuenduste sponsor (keskjuht) ja dirigent, kes uuenduste sisseviimisel tagab tasakaalu (tippjuht). Arusaamatuste lahendaja rollis juhid ostustavad ja lahendavad probleeme, teevad otsuseid või võtavad meetmeid vastuseks survetele, mis pole nende kontrolli all. Kuna tõrgete korral on tavaliselt vaja kiiresti otsustada, siis kipub see roll teiste üle domineerima. Eesmärk on teatud stabiilsus ja selleks tuleb kõigi tasandite juhtidel reageerida keskkonna muutustele, et stabiilsus taastada.
Alalis- ja vahelduvvool Lahtine kolmnurklülitus Vahelduvvool Siksaklülitus Helisagedus- Kõrgsagedus- vahelduvvool vahelduvvool Kahe poolusejuhiga ja 2/M keskjuhiga alalisvoolu- Neutraal 110 / 220V süsteem 2 x 110 V ~ 50Hz 220V Vahelduvvool sagedu- Keskjuht sega 50 Hz 220 V 3 ~ 50Hz Kolmefaasiline vool 3 / N ~ 50Hz /Kolmefaasiline TN-S 220V sagedusega 50 Hz TN-S vahelduvvoolu juhistik Kolmefaasiline neut- 3 / N~ 50Hz raaljuhiga neljajuht- 3NPE~ 50Hz Kolmefaasiline viie- 220/380V meline liin 50 Hz 220/380V juhtmeline liin 4. JUHTMED, KAABLID JA LIINID Tingmärk Nimetus Tingmärk Nimetus
võidakse arvestada osakoormuste eriaegsust (koormuste tasandumist). 2.2 JUHISTIKUSÜSTEEMID Juhistikusüsteemi valikul tuleb määrata: · tööjuhtide süsteem, · juhistiku ja seadmete maandamisviisid. TÖÖJUHTIDE SÜSTEEMID Tööjuht elektriahela juht, mis osaleb elektrienergia edastamises. Vahelduvvooluahelates on tööjuhtideks faasijuhid (L1, L2, L3) ja neutraaljuht (N), alalisvooluahelates poolusejuhid (L-, L+) ja keskjuht M. Eeldatakse järgmiste süsteemide kasutamist: Vahelduvvoolusüsteemid Alalisvoolusüsteemid Ühefaasiline kahejuhiline Kahejuhiline Ühefaasiline kolmejuhiline Kolmejuhiline Kahefaasiline kolmejuhiline Kolmefaasiline kolmejuhiline Kolmefaasiline neljajuhiline Kolmefaasiline viiejuhiline Märkus. Ühefaasiline kahejuhiline süsteem koosneb faasi- ja neutraal- või PEN-juhist, ühefaasiline kolmejuhiline süsteem koosneb
Tulem. valit. sobivaim eestved. stiil, mis peaks tagama vajal. paindl. org. sisestes ja välistes suhetes. 3) Mõtlem. ja üldistam. osk. võime uurida, mõista ja toime tulla eri juhtimisprobl. Kujun. üldiste teadmiste, loogika ja intuitsiooni koostoimel. Üldist. tagab org. kui terviku nägem.e ja seosed ümbritseva keskk., samuti mõista nendes peituvaid võimal. ja ohte. Tippjuht peaks omama 40% üldistam., 55% suhtlemis- ja in.suhete kujund. ja 5% tehnil. oskusi. Keskjuht peaks omama 20% üldistam., 55% suhtlemis- ja in.suhete kujund. ja 25% tehnil. oskusi. Esmatasandi juht võiks omada suhtlemis- ja tehnil oskusi 50 ja 50%. Et võimu aksept. ükskõik mis tasandil, peaksid olema täidet. järgn. eelting.: · korraldus peab olema arusaadav, muidu pole teda võimalik täita; · tööt. peab uskuma, et korraldus on kooskõlas org. eesm; · tööt. peab uskuma, et korraldus on kooskõlas tema isiklike eesm.; · tööt. peab olema vaimselt ja füüsil. võimel
Peaasi, et ükski oluline funktsiooni ei jääks täitmata. Järgnevalt esitatakse tabelis 3 näide võimalikust funktsioonide jaotusest erinevate töötajate vahel. Tabel 3 Pesonali arendamisel tekkivate funktsioonide ja ülesannete jaotamine töötajate vahel Personaliarenduse Täitjad funktsioon Tippjuht Keskjuht Koolitusjuht Jurist Sekretär Personaliarendus Visualisee Täpsustab Loob tingimused Osaleb Täidab strateegia loomine rib koostöös aruteluks dokumendivormid 43 ja teostamine tuleviku alluvate ja Koondab infot koolitusjuhig
annaabi.ee 
