Kogu Eesti ulatuses jäi koolivõrk väga ebaühtlaseks. Kõige rohkem leidus koole Tartu-, Võru- ja Järvamaal, hõredalt Viljandi- ja Harjumaal ja kõige vähem Pärnu- , Lääne- ja Saaremaal. Lõuna- Eesti külakoolide arv küünib 300 lähedale, kihelkonnakoole oli 30 ümber. Põhja-Eestis oli koolivõrk hõredam, koolide üldarvuks võis lugeda 242, neist 19 kihelkonnakoolid. Nii leidus kogu Eesti alal 460 000 talupoja kohta ligi 600 kooli, mis olid määratud talurahva lastele Keskhariduskoolid 1860.-1880.aastail Esimesena asutati selle määruse alusel 1880.aasta novembris Tartu Reaalkool Tallinna Peetri Reaalkool alustas tegevust 1881.aasta augustis. Esialgu oli kaks klassi, edaspidi klasside arv järk-järgult suurenes 1881.aastal asutasid Georg Waimann Rakveres ja Arnold Knüpffer Paides poeglaste progümnaasiumikursusega II järgu erakooli Püsivamaks kujunes Valgas 1882.aastani tegevust alustanud 4-
Esialgu seestlaste õigused selle arvelt oluliselt ei laienenud aga. Koolide venestamise teema tõi kaasa koolitarkuse kvaliteedi languse, üldine kirjaoskuse tase (emakeels) aga oli sajandi lõpul siiski juba üldsieks mutuuda. Katse eestlasi kultuuriliselt venestada kukkus läbi- peamine põhjus oli see,e t erinevalt saksastumisest, venestumine ei olnud eestlaste jaoks atraktiivne. 29. Kool ja haridus. Alghariduskoolid. Õpetajad ja õpikud. Keskhariduskoolid. Tartu ülikool. Saksa ja eesti haritlaskond Alghariduskoolid Talurahvakoolide uuenemine algas juba 19 saj esimsel poolel. Talurahva haridus tervikuna 19 saj esimesel poolel jäi domineerima koduõpetus. Murrangulised sündmused algastme hariduses toimusid sajandi keskpaki ja teise poole alguses 1850ndad-1878ndate aastateni. Kujunes välja stabiilne koolivõrk, üle eesti siis. Mindi ka üle üldisele 3-aastasele koolikohustusele. Peamised õppeained olid emakeel, usuõpetus,
õpetada. 1830ndatest aastast hakati rajama spetsiaalseid seminare talurahva kooliõpetajate ettevalmistamiseks. Hiljem selliseid seminare hakati rajama Liivimaa kubermangus. Carl Robert Jakobson oli kooliõpetaja, esialgu ta oli kooliõpetaja Torma kihelkonnas, hiljem vene aladel Jamburgis ja Peterburgis. Ta kirjutas mitmeid õpikuid. Kõige olulisemad õpikud on: aabits ja lugemik. Jakobsoni lugemiku kasutati emakeele tundides ning tõrjus välja vaimuliku kirjanduse. Keskhariduskoolid: Enne venestamisreforme keskharidus Balti provintsides oli saksakeelne. 1820. aastaga olid kõik gümnaasiumid muudetud kolmeklassilistest viieklassilisteks. Keskhariduskoolide võrk hakkas jõudsamalt laienema 19. sajandi keskpaigast. Erakoolide tase oli väga erinev ega vastanud avalike koolide klassikursusele (Erakoolidest pääses ülikooli). Õppekava pidi sisaldama usuõpetust ja vene keelt. 1820. aastail olid Tartu õpperingkonna gümnaasiumides kohustuslikeks
annaabi.ee 
