varustada eriseadmeid ja/või anda energiat välisesse elektrivõrku. Arvestatavaid eeliseid on päikesepaneelidel omajagu: nende abil on elektrienergiat võimalik toota ilma kasvuhoonegaaside heiteta ning neid saab hõlpsasti ühitada muude taastumatute ja taastuvate energiaallikatega, ühtlasi saab paneele paindlikult rakendada mujalgi. Päikesepatareisid saab paigaldada nii tarbekaupadesse kui ka ehitistesse, ühendada eraldiseisvate teisaldatavate või paiksete moodulitena ja suurtesse keskelektrijaamadesse. Mis see päikesepatarei on? Iga päikesepatarei süda on aukjuhtivusega pooljuhtmaterjal, mis neelab päikesekiirgust. Neeldumise tulemusena vabanevad selles materjalis muidu seotud olnud laengukandjad elektronid ja augud. Et neid laengukandjaid saaks kasutada elektrienergia tootmiseks, tuleb esmalt augud elektronidest eraldada. Kõige lihtsam on selleks kasutada teist, elektronjuhtivusega pooljuhtmaterjali kihti, mis koostöös
kirikus. (Krustok jt, 2012) Päikeseenergia kasutusvõimalustest üldisemas plaanis Pooljuhtpäikeseenergeetika seadmete, päikesepaneelide abil saab elektrienergiaga varustada eriseadmeid ja/või anda energiat välisesse elektrivõrku. Lauspilves päevadel on aga päikesepatareide tõhusus ja toodetav elektrienergia hulk suhteliselt väike. Päikesepatareisid saab paigaldada nii tarbekaupadesse kui ka ehitistesse ning suurtesse keskelektrijaamadesse. Praegusajal on päikest püüda kallis sest paraku ei suuda me siinset kiirgusenergia varu täielikult ära kasutada: suvel paistab päike enamik osa päevast nii, et lõuna suunas orienteeritud päikesepaneel ei näe seda – päike paistab piltlikult öeldes selja tagant. Seetõttu tuleks päikesepatareidega kaetud pindala suurendada ligikaudu kaks korda. Me pole nii rikkad, et suudaksime laialdaselt oma katuseid päikesepatareidega katta.