jäänud, erandiks on Horvaatia. Oluline osa põllumajandusel Enamikes riikides hõivatud põllumajandusega rohkem kui 10% tööjõust. Rumeenias ligi 40% Albaanias isegi üle 70% HORVAATIA Pealinn Zagreb(~620 000 elanikku), teised suuremad linnad: Split, Rijeka, Osijak, Zadar, Slavonski Brod, Pula ja Karlovac. Rahvaarv ~4,5 mln. Pindala 56 542 km² . Asub Aadria mere kaldal. Seal võib eristada kolme suurt looduslikult eriilmelist piirkonda: KeskDoonau, Dinaari mäestik ja Dalmaatsia rannik. Suuremad jõed: Sava, Drava ja Doonau. Kõrgeim punkt (~1700 m). Kliima Enamasti parasvöötme mandriline kliima (soe suvi ja sademetevaene talv). Dinaari mäestikus kuni 4500 mm sademeid aastas. Rannikul vahemereline kliima (kuiv suvi ja soe ning niiske talv). Külma mäestikutuule ehk boora korral esineb talviti ka miinuskraade. Rahvustülid Algasid peale Jugoslaavia lagunemist 1990. aastate algul.
linn elab 1.734 miljonit ungarlast Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Budapest Ajalugu Aastal 895896 jõudsid ungarlased pärast rännet LääneSiberist ja Uurali piirkonnast KeskDoonau madalikule. Aastal 1000 pKr, kui moodustus Ungari kuningriik segunesid slaavi ja germaani hõimud ungarlastega. Madjarid olid üldiselt sõjakas hõim, kuid nende rüüsteretked lõppesid 11. sajandi alguses, kui Ungari esimene kuningas István I katoliiklaseks hakkas. Ungari iseseisvus 31.oktoober 1918. Usk 970. aastal lasi Ungari suurvürst Géza end ristida ja hakkas ungarlasi kristlikku suunda pöörama.
annaabi.ee 
