Bensiinide oktaaniarvud: *Destilaatbensiin (olenevalt lähtenaftast)(oktaanarv 43...66) * Krakkbensiin (lähteaineks masuut)( oktaanarv 64...70) * Katalüütiliselt krakitud bensiin (lähteaineks petrooleum, gasool) (oktaanarv 75...80) * Katalüütiliselt reformitud bensiin( oktaanarv 74...86 ) * Alküülbensiin (Oktaanarv üle 90) Diisel: Keemiline koostis: Diislikütuse peamised omadused sõltuvad tema koostisest. Tähtsamad diislikütuse komponendid on sünteetiline keskdestillaat, erinevatel meetoditel saadud gaasiõlid, petrool jt. alkaanid: diislikütuse põhikomponentid, i-alkaanidel on väike tsetaaniarv aga head madalatemperatuurilised omadused, n-alkaanidel on kõrge tsetaaniarv kuid kehvemad madalatemperatuurilised omadused tsükloalkaanid: keskmine tsetaaniarv, madal hangumistemperatuur, mõõdukas kalduvus suitsule areenid: pikk süttimisviivis, põlemisel tekib tahma, suur kalduvus mustale suitsule
starter ja akud. Tänapäeval on surveastmeid küll tõstetud (mida suurem surveaste, seda rohkem teeb kütus kasulikku tööd), kõrgema surveastmega kaasneva mootori kõrgema müra ja jäigema töö leevendamiseks kasutatakse mitmeastmelist sissepritset. Surveastme numbrid on suuremad kui survel silindris. http://www.youtube.com/watch?v=x9yS2xdPJ SU Diiselkütuse koostis võrreldes bensiiniga. Tähtsamad diislikütuse komponendid on sünteetiline keskdestillaat, erinevatel meetoditel saadud gaasiõlid, petrool, väävliühendid jt. Mootoribensiinid kujutavad endast segu paljudest hargnevatest ja tsüklilistest süsivesinikest. Erinevaid süsivesinikke leidub bensiinis üle 500. Samuti on bensiini koostises hapnikuühendid nagu eetrid, alkoholid jt.. Bensiinide keemistemperatuur on vahemikus ≈ 30...200 oC. Diiselkütuse täpsem koostis: http://www.e-ope.ee/_download/euni_repositor y/file/2164/Kytused