Linnaarhiiv
aastast, kui
loodi eraldi Harju Rajooni Riiklik arhiiv, jäi Tallinna linnaarhiivi tööpiirkonnaks taas vaid Tallinna
linn; aastail 1963 - 75 oli arhiivi ametlik nimi Tallinna Linna Riiklik Arhiiv. Osa Harjumaa
dokumente anti üle uude rajooniarhiivi, osa Eesti NSV Riiklikku Ajaloo Keskarhiivi. 1976. aastal
ilmus arhiivi kogude esimene trükitud üldjuht, Eesti NSV Tallinna Riikliku Keskarhiivi
arhiivifondide lühiteatmik (koostaja Edda Vendla).
1975. aastal arvati Tallinna arhiiv riiklike keskarhiivide hulka. Riikliku keskarhiivi staatus püsis
kuni arhiivi taasmunitsipaliseerimiseni 1944. aastal; vastav ametlik nimetus - Eesti NSV Tallinna
Riiklik Keskarhiiv - oli kasutusel 1989. aastani. Põhimääruse kohaselt pidid Tallinna Riikliku
Keskarhiivi koostisse kuuluma "NSV Liidu Riikliku arhiivifondi dokumendid, mis on
moodustunud alates 13. sajandist Tallinna territooriumil paiknevate ettevõtete, asutuste ja
annaabi.ee 
