Kultuurilugude kontrolltöö
Olgu biograafia kirja
panemise esmane eesmärk milline tahes, leidub igas elulood kas või killuke ajalugu.
Huvitavamad elulood on objektiivsed, seega on need tavaliselt kirjutatud distantsilt.
Guillaume le Maréchali eluloo palus kirja panna tema poeg, arvates, et seda teksti loeb vaid
rüütli perekond ja mõned järgnevad sugupõlved. Truväär Jean oli aga meisterlik kirjamees,
mistõttu omandas kangelaslauluna esitatud biograafia kultuuriloolise väärtuse ning seda on
lugenud paljud keskajahuvilised. Kui tegu ei ole just isiklike memuaaridega, siis paneb ka
nüüdisajal eluloo kirja eelkõige kõrvalseisev isik, kas mõni sugulane, ajakirjanik või kirjanik.
Võib eeldada, et sugulase kirja pandud elulugu loevad peamiselt teised sugulased, kuid
kirjaniku meistriteos omandab kunstilise väärtuse, mistõttu on ka lugejaid rohkem. Loo
kirjapanija sõltub jällegi eluloo omaniku autoriteedist. Kui tegu on omas ajas väljapaistva
annaabi.ee 
