atmosfäär. Hapnikust moodustus osoonikiht, mis võimaldas elu maal. Kuna hapniku kogunemine atmosfääri jätkus, tekkis biosfäär. Esimesed elusorganismid tekkisid juba umbes 3,5 miljardit aastat tagasi- (prokasüoodid, kellel esinesid peamised elu tunnused: paljunemine, ainevahetus, ümbris) Hiljem tekkisid hulkraksed organismid, seejärel hakkasid maismaal kasvama taimed. Lõpuks tekkisid ka loomad, see oli vanaaegkond. Keskaegkonnal tekkisid dinosaurused, õistaimed, esimesed linnud ja imetajad. Uusaegkond- arenes inimene.
Ordoviitsiumi ajastu alguses ilmusid esimesd maismaal levivad vetikad ja taimed. Siluri ajastul ilmusid esimesed kalad. Maismaal hakkasid levima sõnajalgtaimed ja lülijalgsed. Devoni ajastul asusid maismaale elama esimesed neljajalgsed e. kahepaiksed. Karboni ajastul arenesid välja puukujlised osjad, kollad ja sõnajalad. Ilmusid esimesed roomajad, sauruste esivanemad.Permi ajastul arenesid esimesed okaspuud. Triiase ajastul levisid paljasseemnetaimed Keskaegkonnal valitsesid maad dinosaurused. Juura ajastul arenesid ühest dinosauruste liigist linnud. Kriidi ajastul surid dinosaurused välja, arenesid õistaimed. Uusaegkonnas hakkas imetajate evolutsioon, ilmusid kiskjalised, londilised ja ahvilised. Selle aegkonna lõpus hakkasid levima konnad, hiired, maod, rotid, laululinnud ja rohttaimed. Kvaternaaris arnesid esimesed inimese eelkäijad u. 500 000a. tagasi. Tänapäeva inimene Homo Sapiens kujunes välja u. 200 000 a. tagasi.
annaabi.ee 
