Tektoonilised protsessid hilisjääajal ja holotseenis
piirides veemassi võrra koormus maakoorele, mis seetõttu vajub.
Suuremate veehoidlate rajamine võib isegi põhjustada maavärinaid.
Selleks, aga et võiksid tekkida nii suured muutused, peab olema ka
võrdlemisi suurte mõõtmetega veehoidla. Ei piisa sellisest
nõndanimetatud lombist nagu seda on Narva veehoidla.
Samas ei tohi ka unustada seda, et kunagi Eestit katnud
jääajajärgne vesi kaalus samuti midagi ja avaldas seega ka mõju
maakoore kerkele.
10
4. Kokkuvõte
Käesolevast referaadist selgub, et miski siin maailmas ei ole täpselt
ette nähtud ja alati võib juhtuda teisiti, kui inimene ette võib ennustada
või ette võib näha. Nii on ka maavärinatega, kugi me kõik teame, et Eesti
asub tektooniliselt väheaktiivsel alal, ei saa me siiski välistada
maavärinate tekkimist neis nõndanimetatud tektooniliselt väheaktiivsetes
piirkondades
annaabi.ee 
