Bütsants
Nendesse piirkondadesse tekkisid terved kogukonnad, kus püüti
üksteist askeesiga ületada. Tekkisid kloostrid oma ühiselureeglitega.
Kerjusmungaordud- Kerjusmungaordud hakkasid tekkima alates
13.sajandi algusest vastureaktsioonina kirikuelu ilmalikustumisele ja
ketserlusele. Paljudele ei meeldinud varasemate kloostrite
(benediktlaste) liigne rikkus ja ilmalikele sarnanev elulaad. Samuti jäid
maal asuvad kloostrid eemale 11.sajandist taastekkinud linnadest ja
sealsest usuelust. Kerjusmunkadel ja ordudel ei tohtinud olla varandust,
nad pidid elatuma füüsilisest tööst ja almustest ning ühitama kloostrielu
usu levitamisega. Aja jooksul kerjusmungaordud järk-järgult kaugenesid
totaalsest vaesuse põhimõttest (said annetustena maid ja varandusi).
mungaordud, kelle seast suurima tuntuse ning mõju saavutasid
dominiiklased. Alustanud põliselanike kaitsjaina, muutusid nad peagi
suurmaaomanikeks, kes kasutasid oma valduste harimiseks
põliselanike tööjõudu
annaabi.ee 
