Fukushima tuumaelektrijaamas kasutati kuute BWR-tüüpi reaktorit ehk kergveereaktorit. Kergveereaktori nimetus tuleneb sellest, et reaktor kasutab töötamiseks keevat vett ehk vesinikoksiidi(H2O) ning eristub sellega raskeveereaktorist, mis kasutab töötamiseks deuteeriumi aatomiga ühinenud vett ehk deuteeriumoksiidi(D2O)[1]. Sellest tulenevadki reaktorite nimetused raskeveereaktor, mis kasutab tihedama ainekoostisega vett ja kergveereaktor, mis kasutab tavalist vett.[4] 1950.-ndatel leiutatud BWR-tüüpi reaktor on teisalt kasutatavam tuumareaktori tüüp maailmas
Enne Pärast Windscale tuumaõnnetus ❏ 10. oktoober 1957 ❏ Cumbrias Briti tuumareaktori grafiitsüdamiku süttimine ❏ 5. astme õnnetus ❏ Radioaktiivse pilve levimine üle Suurbritannia, natuke ka mujal Euroopas ❏ Ümbruskonnast minema ei evakueeritud ❏ Radioaktiivne isotoop I-131 (radioaktiivne jood) põhjustas kilpnäärmevähki ❏ 500 km raadiuses hävitati piimasaadused Enne Pärast Three Mile Island’i õnnnetus ❏ 28. märts 1979 ❏ Ühe kergveereaktori (TMI-2) jahutusveepumpade ja turbiini seiskumine ❏ Katkes soojusülekanne reaktori primaarsüsteemist sekundaarsüsteemi ❏ 5. astme õnnetus ❏ Õnnetuse tagajärjel ei hukkunud inimesi ❏ Suur majanduslik kahju ja tagasilöök USA tuumaenergeetikale Enne Pärast Tšernobõli tuumakatastroof ❏ 26. aprill 1986 ❏ Tšernobõli tuumaelektrijaama 4. energiabloki plahvatus ❏ Reaktor viidi ebastabiilsesse olekusse selle turvasüsteemide katsetamisel ❏ 7
annaabi.ee 
