Rebane ja Rästas
Istus siis uuesti vanamehele
pähe.Poiss tahtis teda jälle kinni krahmata ,kuid ikkagi ei sanud.
Poeg:Oota sa pagana lind!Küll ma sulle näitan!
Ja kui Rästas kolmandat korrda vanamehele pähe laskus ,siis võttis poeg ilma pikkemalt mõttlematta hoogu ja
virutas vanamehele vitsaga ,nii et sel slime eest kõik mustaks läks.Rästas aga tõusis õhku ja lenndas
minema.Rebane jälgis rukkis Rästa nalju ja hoidis naerust kõhtu kinni.Rästas nägi ,et Rebasel oli lõbus ,ja ta
hingas kergendunule.
Rästas:Noh ,nüüd jätab ta mind rahule ega hakka enam mu lapsi ähvardama.
Ent niipea ,kui Rästas asus jälle oma pesa ehitama ,nägi ta puu all taas Rebast.
Rebane:Kuule rästas ,kas sa aitasid mu august välja?
Rästas:Aitasin küll.
Rebane:Antsid mulle süüa?
Rästas:Antsin.
Rebane:Antsid mulle juua?
Rästas:Antsin.
Rebane:Ajasid mu naerma?
Rästas:Ajasin.
Rebane:Nüüd ehmata mind ,aga kui sa seda ei suuda ,siis söön ma su pojad ära.