Maateadus alused
Plastilised pinge kadumisel keha kuju ei taastu, tekivad paindelised deformatsioonistruktuurid kurrud.
Rebend e haprad pinge tulemusel keha katkeb, tekivad nihkelised (rebend-) deformatsioonistruktuurid lõhed, murrangud.
Monoklinaal kihtide horisontaalsest kallutatud lasuvus, viltused struktuurid võib tekkida nii plastilistel kui rebenddeformatsioonidel,
mis levivad maakoores tavaliselt kombineerunult.
Survepinged tekivad kurrud või kergemurrangud. Subduktsioonipiirkonnad, laamade põrkepiirkonnad.
7
Venituspinged tekib venitus ja kihtide õhenemine(fleksuur) või langatusmurrangud. Laamade lahknemispiirkondades.
Nihkepinged tekib külgpaine või nihkemurrang. Laamade külgsuunas liikumiste piirkondades.
Erosioon kujundab monoklinaalidest viltuse maastiku. (kuesta relieef)
Eesti maastik on kergelt monoklinaalne 2-3m/km.