Tiheduse ühikuks on mahuühiku mass kg/m3. Plastidel on tihedus 1000...2000 kg/m3, keraamikal 1500...2500 kg/m3. Enamkasutatavatel metallidel 1700...22000 kg/m3 piires. Viimaste puhul eristatakse tihedusest lähtuvalt kergemetalle ja kergesulameid, mille tihedus on üle 5000 kg/m3. Raskemetalle ja raskesulameid mille tihedus ületab 10000 kg/m3 ning kergmetalle ja kergsulameid üle 5000 kg/m3aga alla 10000 kg/m3. Tehnikas kasutatavaist metallidest kergemaiks on magneesium, raskemaiks aga plaatina. Sulamistemperatuur Temparatuuri, mis materjal läheb üle tardeolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts), vastupidiselt vedelast olekust tardeolekusse ülemineku temperatuuri aga tardumis- või kristallinatsiooni temperatuuriks (Tk). Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metallideks ja sulameiks, millesulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o.327 kraadi. Raskesulavaiks metallideks ja sulameiks, mille
5. Tuumaenergia. Tuumade lagunemisel või nende liitumisel osa massi muutub energiaks. Vabaneva energia hulk on vastavalt Einsteini võrrandile E = m c2 väga suur. Tuumade lagunemine toimub ahelreaktsioonina, kus vabanevate neutronide hulk plahvatuslikult kasvab. Lõhustuva massi minimaalset hulka, kus ahelreaktsioon on juba võimalik, nimetatakse kriitiliseks massiks. Tuumajõujaamades tuumakütus, näit. uraan- 235 laguneb kontrollitavais tingimusis kergemaiks elementideks baarium-141, krüptoon-92, vabanevad neutronid ja energia(moodsam tehnoloogia kasutab uraani peamist isotoopi uraan -238 mis muundatakse lõhustuvaks plutoonium -239). Tuumasisese energia hulk sõltub tuuma massiarvust, kergete tuumade liitumisel (tuumasüntees) vabaneb palju rohkem energiat kui raskete tuumade lagunemisel. Tuumasünteesi rakendamine energia tootmiseks muutub reaalseks oletatavasti käesoleva sajandi keskpaiku. Mis ma pean oskama:
annaabi.ee 
