Kivimid ja nende jaotus tekke põhjal
eraldisvorme, mis tekivad kivimkeha lõhestumisel iseloomuliku kujuga plokkideks
jahtumise käigus.
Eraldislõhede teke tuleneb
magma- või laavakeha
osade erineva kiirusega jahtumisest või laialivoolamisest. Tardkivimite
eraldisvormide kuju võib olla sammasjas e prismaline (purskekivimeis, eriti
basaltides), keraline e kontsentriliskoorikuline (vee all purskunud laavades), rahnjas
ning madratsilaadne (aeglaselt jahtunud süvakivimites). (1)
4.3. Tardkivimite struktuurid ja tekstuurid
Tardkivimite struktuur sõltub oluliselt magma tardumise kiirusest. Aeglasel
kristalliseerumisel jõuavad kristallid kasvada küllalt suureks, kiires protsessis aga
mitte. Lähtudes kristallide e terade absoluutsest suurusest eristatakse tardkivimeis
järgmisi struktuuritüüpe: