Litosfäär
Plahvatuslikul vulkaanipurskel võib kh tekkida nt St Helensi
Kaasnevad nähtused:
1) mudavoolud
2) lõõmpilved gaasid (N, Cl, F) + vulkaaniline tuhk
MAAVÄRINAD
Maavärinad maapinna vibratsioon ja nihked
Maavärina kolle e. fookus koht, kust algab kivimite rebestumine e. maavärina
murrang
Maavärina keskmik e. epitsenter kolde kohal asuv paik maapinnal
Seismilised lained:
1) kehalained (ruumi-) levivad keralaadsete frontidena
a) P-lained e. pikilained levivad vedruna, kiiremini
b) S-lained e. ristilained levivad aeglasemalt, S-kujuliselt
2) pinnalained piki maapinda epitsentrist eemale
a)Rayleigh' lained lainetavad vertikaalsuunaliselt
b)Love'i lained - võngutavad maapinda horistontaalselt
Seismograaf hinnatakse asukohta, kolde sügavust, maavräina intensiivsust,
maapõue rõhkude suunda
Richteri skaala magnituudid kuni 10
Tsunami maa poole tormavad hiidlained