Maateadus alused
Io aktiivseim vulkanism päikesesüsteemis (loodete energia vabaneb väävlirikka vulkanismina)
Saturn. Koostis ja sisemus Jupiteri sarnane. Raadius 60250km, tihedus alla 1 g/cm3.
Rõngad koosnevad gravitatsiooniliselt purustatud kuust. Peamiselt jääst, suhteliselt noored ~100 Ma.
Uraan. Metaanatmosfäär. Tihedus 1,31 g/cm3. Pöörlemistelg külili.
Neptuun. Metaanatmosfäär. Tihedus 1,76 g/cm3.
Pluuto. Kääbusplaneet. Tihedus 1,1 g/cm3.
Planeet keralaadse kuju omamiseks küllaldase massiga taevakeha, mis tiirleb puhastunud orbiidill ümber tähe. Teoreetiliselt 1028 kg >
planeedi mass > 1019 kg. Üle selle piiri asuvas kehas algavad termotuumareaktsioonid, moodustub täht. Alla selle piiri kaaluvas kehas ei
toimu aine ülssulamist ja ei moodustu geosfääre.
Planeedid tiirlevad ümber päikese ekliptika tasandil.
Asteroidid ebakorrapärase kujuga marsi ja jupiteri vahel tiirlevad kehad