Arutlus: Rahvuslik liikumine Eestis: koostöö ja erimeelsused
Näiteks 1878. aastal pahandas tõsiusklikust luterlasest Hurta Jakobsoni teravad artiklid luteri
vaimulikkonna vastu.
1870ndatel süvenesid ka vanad pinged Jannseni ja Jakobsoni vahel. Jakobson süüdistas Jannsenit
vanameelsuses, korruptiivsuses ja saksameelsuses. Jannsen aga Jakobsoni äkilisuses ja
venemeelsuses. Kuna kaks peamist rahvuslast tegelesid pigem üksteise mahategemisega, siis jäi
ärkamisaja põhiidee soiku. Üsna jabur on kulutada oma energiat omavahelisele kemplemisele,
kui selle asemel saaks koos midagi ära teha. Minu jaoks ongi kõige hullem see, et ei suudetud
lahkhelisid klaarida. Eesmärk oli ju eesti rahva muutmine ühtseks vabaks rahvaks, mitte pingete
tekitamine.
Võib öelda, et ärkamisajal olid koostöö tulemused tähtsamad kui erimeelsuste. Mõisteti, et
millegi saavutamiseks peab koos tegutsema ning koonduti organisatsioonidesse ja seltsidesse.
Läbi kultuuri tugevnes rahva ühtsustunne, pandi alus eesti keele, kultuuri ja ajaloo uurimisele.
annaabi.ee 
