Haavapuidu omadused
Paberi tootmiseks sobib aga ainult kvaliteetne haab: sirgetüveline, hästi laasitud, mädanikuvaba
(südameosa võib olla tumenenud kuni kolmandiku läbimõõdu ulatuses). Haavapuidu vajadus
paberi toorainena on aasta-aastalt suurenenud seoses paberitootmise laienemisega Soomes. Juba
üksnes Kirkniemis 1996. aastal käivitatud paberitehas vajab haavapuitu kuni 300 000 m³ aastas.
Lähiaastatel suureneb vajadus haavapuidu järele ka Eestis: Kundasse rajatakse puitmössi tehas.
Selle (kemomehhaanilise) tehase aastavõimsuseks on planeeritud 140 000–180 000 tonni
puitmössi (lehtpuutselluloosi), milleks kulub 350 000–400 000 m³ haavapuitu.
Miks ikkagi põlatud? Haaba iseloomustades on metsateadlane Oskar Daniel ligi 80 aastat tagasi
[3: 197] kirjutanud: „Klassikalise metsateaduse esindajad, saksa metsamehed nimetavad teda
sagedasti „metsa umbrohuks“ ja ka meil ei ole ta üldiselt suures aus ..“.
Sellisel hinnangul on mitu põhjust