Öölumi Kell lakkamatult vesist Su hele keha murrab aega tilgub, öö vaatab lumevalgust, Su kõhulohku aknast, üllatund & tume. kerra tõmbub kuu. Sind On katnud laud Su pelgan äratada, muidu mesikarva pilgu, ma hingan teeks ehk algust: liig Sind & Sinu lõhn on sume. kutsuvalt mind peibutab Su Sind katab tekk, maa pääle suu. tõmband lume. Üks täht Su Vaob siiski tasapisi näkku vähe kelmilt vilgub. rammestus mu pääle - öö Su hingamiserütm on katab maa & lumi tuhmab rahulik & kume. Tuul hääled.. sosinaga õues puudes ilgub, TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Kaks ligistikku puud triikisid kõikudes teise külge ja sünnitasid aeg-ajalt kiiksatusi. Härjakaupmees jääb kiiksatusi kuulama. Mehele kostab kõrva: ,,Vaata, jälle üks kiiks!" Mees hakkab härga müügiks pakkuma. Ta küsib mitu küsimust ja saab alati vastuseks ,,Kiiks!" Lõpuks seob mees härja puu külge kinni ning liigub kodu poole. Vennad hakkavad härja järele pärima ning noorem vend räägib loo ausalt ära. Vanemad vennad arvasid, et too oli mingisuguselt kelmilt petta saanud. Aasta pärast naaseb mees sama puu juurde kuhu ta eelmine aasta härja jätnud oli. Mees hakkab puuga rääkima ning küsib tollelt raha. Keegi ei vasta mehele. Ta hakkab juba kurjaks saama. Noormehel saab kõrini ja hakkab vemblaga puu tüve virutama. Siis kui puu maha kukub, avastab noormees juurte alt suure rahapoti, kus see hõberaha on. Mees hakkab puu ees vabandama, et teda löönud oli. Ta hakkas koos rahapotiga kodu poole sammuma. Tee peal kohtas ta kirikuõpetajat.
annaabi.ee 
