M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Noh, mul oli sant seda vaadata; ja mu meel oli hale
nende kähe viletsa kelmi pärast; tundus, nagu ei võiks ma neile enam iialgi paha olla. Kohutav
oli seda vaadata. Inimesed võivad üksteise vastu koledasti julmad olla.
Nägime, et olime hiljaks jäänud ega saanud enam midagi parata. Küsisime mõnedelt
järelsörkijatelt, mis lahti oli. Nad ütlesid, et kõik olid hästi süütute nägudega etendusele
läinud ja olid tasa olnud, kuni vaene vana kuningas oli laval kõige paremas kekslemishoos.
Siis oli märku antud ja kogu majatäis oli üles hüpanud ja nende kallale läinud.
Kõbisime siis koju tagasi; mu tuju polnud enam nii sant nagu enne; aga tundsin ennast
kuidagimoodi pahana ja alatuna ja laiduväärsena, -- kuigi mina polnud midagi teinud. Aga nii
on
ikka; pole mingit vahet, kas inimene teeb head või paha, südametunnistusel pole mõistust, see
annab ennast alati tunda. Oleks mul valvekoer ja ta poleks targem kui inimeste
südametunnistus --
ma annaksin talle mürki