Eesti rahvaluule
(Oskar Loorits, Richard Viidalepp, Herbert Tampere).
1940. aastal muudeti Eesti Rahvaluule Arhiiv Kirjandusmuuseumi rahvaluule
osakonnaks, 1947 ühendati rahvaluule õppetool kirjanduse kateedriga. Rahvaluule
õppejõuks (alates 1974 professor) sai Eduard Laugaste, kes luges rahvaluule
teooria, ajaloo ja liiikide põhikursusi. Hiljem lisandusid Udo Kolk, kelle uurimisalaks
oli regilaul ja rahvamuusika, ning Paul Hagu, kelle tööd kekendusid setu folkloorile.
Uurimismeetodis jäi valdavaks võrdlev-ajalooline meetod; mujal maailmas toimunud
paradigmade mitmekesistumine Nõukogude perioodil Eestisse praktiliselt ei jõudnud.
1980.-90. aastatest on Eesti rahvaluuleteaduse uurimisaines ja lähenemisviisid
mitmekesistunud. Rohkem tähelepanu on pööratud teksti kõrval kontekstile; uuritud
on kaasaja folkloori.
Arvo Krikmann on uurinud rahvaluule lühivorme, Ingrid Rüütel eesti rahvamuusikat,
annaabi.ee 
