13. Hormonaalne kontroll loomorganismis (selgroogsetel) Hormoonid eritatakse vereringesse ja sealt kantakse toimekohtadesse. Hormoonid muudavad selliste kudede ja organite aktiivsust, millesse nad toimivad. Endokriinsüsteemi funktsioonideks on nii looma normaalse kasvu, rakkude ainevahetuse, paljunemise, adaptatsiooni, sisesekretoorsete näärmete endokriinsete osade talitluse kui ka organismi homöostaasi tagamine. Hormoonid eritatakse viimajuhadeta valdavalt järgmistesse kehavedelikesse – verre, lümfi, peaaju-seljaaju vedelikku, koevedelikku. Seejuures tehakse vahet signaalainetel: kui signaalained liiguvad mingi osa vereringes on tegemist hormoonidega ja signaalaineid, mis liiguvad koevedelikega nimetatakse koehormoonideks. Endokriinsüsteem on tihedalt seotud autonoomse närvisüsteemiga (juhtivaks elundiks on ajuripats), neid koos nimetatakse neurohumoraalseks regulatsiooniks. 14. Eritusorganid loomariigis •Varieeruvad suurel hulgal
III - Maksahaiguste põdejad. IV - ühekülgsete dieetide harrastajad e. nälgijad. V - füsioloogiline eriseisund. Rasedad emad, eelkooliealised, tippsportlased ja vanurid. VI - Antivitamiinide tarbijad - Antibiootikumide ja teiste ravimite võtjad. VII - Kaalulangetamispreparaatide kasutajad. ------- Hormoonid : - bioaktiivsed ühendid, mida sünteesivad sisenõrenäärmed kesknärvisüsteemi kontrolli all, kusjuiures hormoonid erituvad otse kehavedelikesse. Humoraalne regulatsioon. humor - niiskus, vedelik (lad. k.) Hormiinide eriomadused - *toimivad väga väikestes kogustes(nanogrammides). *hormoonid on üliaktiivsed. *hormoonide eluiga organismis on lühike. Hormoonid võivad olla kahesuguse toimega : a) universaalse toimega(kilpnäärme hormoon) b) spetsiifiline toime(suguhormoonid) *Hormoonid mõjutavad ensüümide hulka või aktiivsust(vahendatud toime) *Hormoonide süntees allub mitmetele kontrollsüsteemidele.
Kehtib keemiline reegel, mis ütleb, et rasvades lahustuvad ained tavaliselt vees ei lahustu ja vastupidi. Kuna keha eritussüsteem toimub vee baasil, on rasvades lahustuvatest ainetest, mida ei saa lagundada, väga raske vabaneda. Neil on tendents kehasse koguneda. Mitmed tuntud keskkonnamürgid, nagu DDT, PCB, kloordioksiinid, metüülelavhõbe ja plii on rasvas lahustuvad ained ja samas raskesti lagundatavad. Need kogunevad organitesse ja rasvastesse kehavedelikesse, nagu aju või emapiim. Naise piim sisaldab 34% rasva, emahülge oma umbes 30%. Hülged on loomad, keda keskkonnamürgid on tabanud eriti rängalt. Läänemere hallhülge ja viigri populatsioonid on keskkonnamürkide tõttu oluliselt vähenenud. Emasloomade viljakus ja poegade ellujäämisvõime on väga madalad. Mürkide üleminek emast lootesse või poegadesse on ilmekas näide sellest, kuidas mürgid ühelt isendilt teisele võivad kanduda. Toiduahelas toimub ülekanne igal tasandil