Maavärinad
Eriti laamadeservadel, kuna seal käib pidev liikumine ja kivimite pinged
kogunevad eelkõige sinna.
Murrangu tekkega kivimites vabanevad elastsed pinged levivad maavärina koldest eemale
seismeliste lainetena. Nendest lainetest saaba eirstada kahte tüüpi esiteks kehalained ning teiseks
pinnalaineid.
Kehalained levivad maapinnas kerapinnalaadselt umbes nagu helilaine õhus. Pinnalained aga
levivad aeglasemalt esimesest, kuid seejuures nad liiguvad umbes nagu merelaine. Mis puutub
kehalainetesse siis võib eristada kahte erinevat tüüpi ka seal. Esiteks niiöelda P-lained ehk
pikilaineid ning S-laineid ehk ristilaineid. Esimesed lelvivad kokkusurvate ja väljavenitavate
impulssidena ning liigub keskkonna liikumise suunas. Teised on aeglasemad ning liikuvad risti
keskonna suunaga ning deformeerivate impulssidena.
Maavärinad võivad olla erineva tugevusega, ning nende tugevus sõltub maavärina kolde
kaugusest ja sealt vabanevast energiast
annaabi.ee 
