......................... 4 2.1 Geneetilised alused........................................................................................... 4 2.2 Ümbrusest tingitud kehakeele alused................................................................ 4 2.3 Kultuurilised alused........................................................................................... 4 2.4 Psühholoogilised alused.................................................................................... 5 3. Kehahoiakud........................................................................................................... 6 3.1 Zestid................................................................................................................ 6 3.2 Ilmed................................................................................................................. 6 4. Tsoonid................................................................................................................... 7 4
korralik. Ma lihtsalt pole võibolla nii hoolitsetud kui muidu. Liikumisviis: Närvis olles hakkan kas rääkides kätega vehkima, edasi-tagasi kõndima või siis kohapeal jalga raputama-liigutama. Sellest kahjusk saavad muidu kõik ka aru. Minu nõrkused: Silmside: Kõige suurem nõrkus minu juures on silmside. Ma ei julge kellegile kaua aega silma vaadata. Ma olen püüdnud päris palju kordi kellelegi pikalt silma vaadata aga kahjuks see ei õnnestu. Mingil momendil pööran pilgu eemale. Kehahoiakud: Poosid ja liigutused reedevad enamjaolt iga kord kuidas iga inimene ennast tunneb. Nt: kui on käed rinnal siis sa ei taha teistega suhelda. Minagi kasutan seda vahepeal, kuid arvamus sellest olukorrast on vastupidine. Minu arendamisvõimalused: Enda arendamiseks on palju võimalusi. Tahaks rohkem teadmisi saada kuidas saaks harjutada närvis olles mitte ebameeldivaid liigutusi tegema ning sooviks ka lahti saada kartusest silma vaadata. Samuti sooviks teada veel rohkemat kehahoiakute kohta.
tähenduse. Suurimaks sümboliks e sümbolisüsteemiks on keel. Sümboleid vajatakse, et anda märku enda positsioonist, staatusest. Anda edasi sõnumeid oma tunnetest, emotsioonidest, hoiakutest. Võimalus oma verbaalset teksti ilmestada. 14. Mis on verbaalne mitteverbaalne suhtlemine? Kuidas võivad kultuuriti erineda? Sümbolite, zestide, vahemaa, kehahoiaku jms kasutamine. Verbaalne- sümbolid ja keel Mitteverbaalne- kehahoiakud, zestid, suhtlemise vahemaa, sugudevaheline erinevus. 15. Mis on tabu? Arusaam sellest, mis pole ühiskonnas vastuvõetav. Sotsiaalne arusaam sellest, mis on lubatud. (Nt. see, mida ühes kultuuris süüakse, võib teises kultuuris olla vastuvõetamatu. Homoabielud, ühes riigis tabu, teises vastuvõetav, lubatav.) 16. Rituaal- kultuurist tulenevad meetodid inimlike tungide ja rahutust tekitavate sündmustega kohanemiseks. Siirderituaal- avalik tseremoonia, millega tähistatakse
paindlikkusega. Itaallased pole eiti õrnatundelised ega haavu kergesti.Suhtlusstiil on ülevoolav, sõnarohke, demonstratiivne ja näiliselt emotsionaalne. Teiste jaoks isegi ehk üledramatiseeritud. Soomlased on vaikivad tüübid, nende pea ei võta eriti võõrkeeli. Ameeriklased kasutavad palju teravameelsust ja ka huumorit. Kõneldakse erinevas tempos. Kehakeel Suhtlemise käigus sooritame lugematu hulga tegusid. Neid võib jagada eri kategooriatesse: näoilmed, zestid ja kehahoiakud on inimese käitumise alustoed. Kuigi kultuurilised erinevused kehakeelt teatud määral küll mõjutavad, on palju sellest universaalne. Kus maailma nurgas ka ei viibiks, tunneme sõbraliku naeratuse või vaenuliku liigutuse kohe ära. Tegelikult õpime seda keelt sellest hetkest peale, kui sünnime siia ilma. Pikkamööda meie arusaamine sellest lihtsalt kasvab. · Kehakeele hulka muutub ka ruumimull(ruumiline distants). · Põhjamaalastel on mullivahe suurem kui lõunamaalastel.
Ikka ja jälle leiame end situatsioonist, kus osutame käega millelegi või lihtsalt võimendame oma sõnalist keelt erinevate kehaliste liigutustega, et vestluskaaslane paremini meie jutust aru saaks ning kaasa elaks. Mind huvitab suhtlemisel see, kuidas inimesed väljendavad oma tundeid kehakeele abil ja kuidas tõlgendatakse teiste kehakeelt. Selles uurimistöös kirjutatakse põhjalikumalt lahti tuntumad kehahoiakud ning nendega kaasnevad emotsioonid. Peamiseks materjali allikaks on valitud Allan Pease raamat ,,Kehakeel Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi". Töö koosneb 3 peatükist ja lisast. Uurimuse viisin läbi Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 7. ja 8. klassides saamaks teada kuidas teismelised tõlgendavad kehakeelt. Meetodina kasutasin küsitlust. Hüpoteesiks on , et teismeliste noorte vahel ei esine soolisi erinevus kehakeele lugemisel.
liikumise horisontaaltasapinnas ja üles-alla suunalise liikumise. Tasakaaluelundist lähtub tasakaalu-kuulmisnärv, mis suundub otse väikeajju või ajusilda > väikeajju/ajukoorde/silmalihastesse/innervatsiooni keskusesse/seljaaju motoneuronitele. 36.TUGIMOTOORIKA Tagab vajaliku kehahoiaku, tegevus toimub ilma teadvuse osavõtuta. Eelkõige on tegemist tingimatute refleksidega. Siia kuuluvad ka need tahtelised liigutused ja kehahoiakud, mis on paljukordsel sooritamisel (liigutusvilumuse tekkel) automatiseerunud. Tugimotoorika juhtimises osalevad KNSi erinevad osad, kusjuures põhilist osa etendavad siin ajutüve motoorsed keskused: punatuum, vestibulaartuum ja võrkmoodustis. 37.SIHTMOTOORIKA Kindla suunitlusega tahteline liigutustegevus. Tahtelised liigutused toimuvad teadvuse osavõtul. Veel enne liigutuse sooritamise algust, luuakse ajus ettekujutus eelseisvast liigutustegevusest ja töötatakse välja selle
koondatud pildi keskele, kus David’i maalil asub isa, kes kannab imeliselt puhta ja selge värvitooniga punast kuube, mis eristab figuuri veel enam tumedamast taustast ja lausa sunnib vaatama antiikselt kujutatud isa. Samuti koondub ka valgus pildi keskele, pildi kõige olulisemale detailile- mõõkadele ja neljale väljasirutatud käele. Vasakul pool isa asuvad väärikad pojad, eks on antiigi reljeefile omaselt paigutatud üksteise taha. Poegade kehahoiakud ja- vormid on üsnagi skulpturaalsed, rõhutades veelgi nende vaprust ja jõudu. Vana Horatiuse ja tema poegade nägudest on võimalik välja lugeda täielikku meelekindlust. Figuuridel on vanadele roomlastele iseloomulikud näojooned, sümboliseerides nii nende suurt võitlustahet. Isa selja taga, paremal pool on näha tundeid vaoshoidvaid naisi, kes lisavad pildile tasakaalu ja peresoojust, kodust tunnet. Märgatav on ka värvitoonide mäng, isa ja poegade rõivad on
.................................................................................................8 2.1.2 Ümbrusest tingitud................................................................................................ 9 2.1.3 Kultuurilised..........................................................................................................9 2.1.4 Psühholoogilised................................................................................................... 9 2.2 Kehahoiakud...............................................................................................................9 2.2.1 Zestid...................................................................................................................10 2.2.2 Ilmed....................................................................................................................10 3 TSOONID JA zESTID................................................................................................
Püloon.- templi värav ( 2 plokki sissepääsu juures) reljeefid värviti. Kaanonid kujutavas kunstis, egiptuse poos Sageli kujutati valitsejaid nn sfinksidena - lõvi keha ja inimese peaga fantastiliste elukatena. Enamasti valvasid sfinksid hauakambreid ja templeid.Vaarosid kujutati ühesugustes asendites, käed küljel, üks jalg veidi ees või siis istuvana, seisev poos, jäik kehahoiak. Kaanonid- vaaraod: peopesad rusikas, käed all küljel, pilk suunatud otse kaugele. Alamad: kehahoiakud vabamalt, neid kujutati väiksemalt kui vaaraod. Egiptuse poos- kehaosasid kujutati külg-ja otsevaates olenevalt selle vaate arusaadavusest.Keha on otsevaates, pea on külje peal, jalad küljel. Loomade, lindude, looduse kujutamisel reeglid- mängiti külgvaate, otsevaate, pealtvaatega. Mis pühjusel reeglitest nii rangelt kinni hoiti ? Need reeglid ei muutunud, kuna olid kõrgemate võimude poolt määratud. hieroglüüfid vanade egiptlaste piltkiri
Siia alla käib ka näiteks tahtmatu pupillide reflektoorne avardumine. Seda ei saa teadlikult kontrollida (op. cit: 22). 1.1.5 Ametialased Teatavad elukutsed kannavad endaga kaasas oma sptsiifilist kehakeelemustrit. Näieks limusiinijuhilt oodatakse, et ta käitub vaoshoitult ja aupaklikult, tema tegutsemine peab olema silmatorkamatu ja teenistusvalmis, enamasti väldib ta silmsidet (Jaskolka, 2004: 22). 1.1.6 Kehakeele avaldumine kehahoiakutes Kehahoiakud on mitmesugused asendid, mis meie keha võtab kui me puhkame, lõdvestume, ootame või vestleme. Neid saab üllatavalt palju varieerida. Iga kehahoiak peegeldab inimese ametit/emotsionaalset seisundit, ja kõiki mõjutab kogum tegureid, nagu sotsiaalne seisund, energia hetketase, treenitus. Peegelduvad ka nõudlused, mida kehale pidevalt esitatakse (Jaskolka, 2004: 22) 1.1.7 Kehakeele avaldumine zestides
kärsitu käitumisena. Keha peab olema suunatud otse kliendi suunas kontakti hoidmine, usaldatavus. Selg sirge aktiivsus, enesekindlus. Õlad vabalt all peanoogutamine avatud zestid kätega, peopesad ülespoole keeratud ........................................................................................ ........................................................................................ Aktiivset kuulamist väljendavad kehahoiakud: silmside pea kallutamine küljele 19 keha kallutamine partneri suunas noogutamine ........................................................................................ ........................................................................................ ........................................................................................ Liigutused, mida peaks vältima:
Hea, tugev, positiivne kehakeel annab enesekindlust ja laseb ennast näidata parimast küljest. 6. Miks need keha asendid on eriti olulised juhtidele, arutle? Kuna juhtide puhul hinnatakse enesekindlust, julgust ja head stressitaluvust, siis on väga oluline, et juht oskaks oma kehakeelega neid omadusi väljendada. Pidev viibimine teiste ees, esinemised, koosolekute juhtimised jne eeldavad avatud ja enesekindlaid hoiakuid, mis on omased autoriteetidele ja liidritele ning õiged kehahoiakud toetavad ja kinnitavad neid omadusi. Pahupoolelt on kehakeele abil võimalik autoritaarse käitumisega juhil ennast muuta alluvate suhtes veelgi võimukamaks, ähvardavamaks, alluvad sooviksid sellise juhi pilgu all pigem haihtuda ja võtavad vaistlikult alluva, nõrga või suletud positsiooni, kuna sellises situatsioonis teine inimene mitte ei kopeeri esimese käitumist, vaid enamuses võtab just vastupidise poosi. 7. Kokkuvõte
mis muidu tooks kaasa distsipliinirikkumise. Näide: ,,Palun ärge unustage, et ülehomme tuleb teil esitada referaadid ära" Kõnepausid mõnikord võib klassi tähelepanu köita või taastada õpetaja tähenduslike pausidega. Kõnepausid toimivad distsiplineerivalt klassides, kus õpilastel on selge ettekujutus töökorraldusest. Kõnepauside tõhusust aitavad tavaliselt suurendada õpetaja näoilme ja kehahoiakud. Kui õpetaja laseb õpilastel kõnepausi märguannet korduvalt ignoreerida, pole sellel peagi õpilastele mingit mõju. Korduv alustamine on üheks malbeks võtteks, et suunata õpilaste tähelepanu tööle. Selle rakendamiseks jätab õpetaja lause pooleli ja märguandena tähelepanematusele õpilastele, et ta niisugust olukorda enam ei talu. Kui õpilastel lastakse seda korduvalt ignoreerida, siis see kaotab oma mõju.
Sotsiaalne taju on on subjektiivne. Ühte ja sama asja erinevate inimeste poolt kirjeldatakse erinevat moodi. Seetõttu ei saa olla täpne. Kujundavad seda: · Esmamulje kas võõra inimese üle saab otsustada pärast põgusat kohtumist? Kas käitumine ühes olukorras annab alust oletada, et käitub ka teises olukorras samamoodi? Esmamuljed kujunevad kiiresti. Reeglina väliste ja jälgitavate kategooriate alusel. Sugu, etniline grupp, näoilme, kehahoiakud 4 tüüpilist kategooriat esmamulje kujunemiseks. Esmamulje kujunemise aluseks on inimese enda varasemate teooriate replikatsioon. · Olukorra mõju see kuidas asjad käima peavad. Silma torkavad erisused. · Jälgitav käitumine inimesel on lihtne liigutuste põhjal järeldada tegevuse eesmärki. Nt treenimine: http://www.biomotionlab.ca/Demos/BMLwalker.html Nt hindamine: www.youtube.com/watch?v=f8TFi6qvPbc Välimus
Teose teemavalik v�imendab piibli doktriini, olles kantud jumaliku maailma veenvast eksistentsist ning toetades inimeste usku. Peamine r�huasetus sellel maalil on kunstnikule omaselt ruumi arhitektuuril. Van Steenwyck kasutab pildil meisterlikult valgust, mis aitab kaasa s�gava v�ljendusrikkuse loomisele. V�lvkeldri keerukas perspektiiv, mis on valgustatud lakke riputatud �lilambi kumast, ja selle all evangeeliumi tegelaste k�nekad, ilmekad kehahoiakud annavad tunnistust Hendrik van Steenwycki talendist. Suurep�rase professionaalina kuulus ta hollandi 17. sajandi maalikunsti arhitektuuri�anri juhtivate meistrite hulka. ****** Jacob Saveryt teatakse kui suurep�rast nat��rmortide, animalistlike stseenide, maastiku- ja �anrimaalide loojat. Tema madalama klassi elu kujutavad teosed on suuresti v�rreldavad Bruegheliga. Tuginedes omaaegse kunstiteoreetiku Karel van Manderi (1548 � 1606) andmetele 1604
oskab kirjeldada patsiendikeskse lähenemise põhialuseid, teab tunda alternatiivseid viise kuulmispuudega inimestega suhtlemiseks. Üldine sissejuhatus Erakorralise meditsiini tehnikutel peavad olema edukaks kiirabitööks enamad kui vaid meditsiiniteadmised. Väga oluline on selles töös suhtlusoskus. Ainult õiget tooni tabades tekib usaldus, mis võimaldab edukalt patsienti ravida. Suhtlemine tähendab rohkemat kui ainult üksteisega rääkimine. Ka kehahoiakud, näoilmed, hääletoonid, inimeste asukohad ja kaugused üksteisest kuuluvad suhtlemise alla. Mis sellel kiirabitööga pistmist on? Nii mõndagi. Ühine keel patsiendi ja meediku vahel on hea koostöö põhialuseks, see on aga omakorda kvaliteetse haiglaeelse abi lahutamatuks osaks. Austria psühhoterapeut Paul Wazlawick on öelnud, et mitte suhelda ei ole võimalik, sest isegi vaikimine ja mitte midagi tegemine annavad teavet osaliste omavaheliste suhete kohta.
annaabi.ee 
